fbpx

Soomaa
rahvuspark

1993. aastal rajatud Soomaa rahvuspark on suuruselt teine rahvuspark Eestis, mille 39 884 hektarilisest pindalast poolel laiuvad erinevad sooalad. Pärnu ja Viljandimaa piiril paiknev Soomaa on oma suurte, inimtegevusest pea puutumatute rabade ja looduslikes sängides jõgedega üheks Eesti looduse pärliks. Soomaale isepärased üleujutused võivad pargi kogupindalast katta lausa 17 500 hektarit ning on kohalikelt saanud nimeks viies aastaaeg.

Rahvuspark oma rabamassiividega on tunnustatud kui:

  • 1989. aastast rahvusvahelise tähtsusega linnuala ehk IBA,
  • 1997. aastast kuulub Ramsari märgalade nimistusse,
  • 2004. aastast on Natura kaitsealade võrgustikus loodus- ja linnuala.
Riisa raba (Foto: Priidu Saart)

Tegevused Soomaal

Soomaa piirkonda jääb lisaks rahvuspargile hulgaliselt kultuuriloolisi väärtusi: Suure-Kõpu mõis, Tori hobusekasvatus ja Kurgja talumuuseum, mille seovad ühtseks tervikuks piirkonna ettevõtete eripalgelised ja aastaajale sobivad loodusturismiteenused. Rabamatk, räätsamatk, linnuvaatlus–loodusvaatlus ning kanuusõit on Soomaa avastamise võimalused, millega süüvida rahvuspargi poolmetsikusse rüppe.

Omal käel matkajatele on Soomaa rahvuspargis ja selle lähipiirkonnas Kurgjast Viljandi ja Pärnuni kokku üle 50 erineva külastajale suunatud RMK puhkerajatise, mis avatud igaühele. Vaata täpsemalt SIIT.

Kanuumatk Soomaal (Foto: Innervisionteam)

Viis aastaaega

Soomaa oma eriilmelise maastiku, rabade, jõeluhtade ja luidetega on uus ja ootamatu igal aastaajal. Soomaa suurim eripära on nähtus, mille kohta siinsete külade elanikud tavatsevad seniajani öelda, et neil on viis aastaaega: kevad, suvi, sügis, talv ja suurvesi.

Kui hommikul sängist tõustes jalad vette sulpsasid, siis öeldi ennevanasti: “Näe, külaline toas!“. Suurvee aegu on maastik ligipääsetav peamiselt kanuu, kajaki või traditsioonilise haabjaga, pakkudes vaateid aladele, kuhu muidu pääseb vaid talvel lume ja jääga. Haabja ehk ühepuulootsiku valmistamise oskus on säilinud tänini. Hetkel taoteldakse Soomaa haabja lisamist UNESCO kultuuripärandi nimistusse.

Pulmapaar saabub haabjas

Jõed ja jõeäärsed luhaheinamaad koos soometsadega on säilitanud oma loodusliku ilme ja ürgsuse. Nii võib suurveeaegu jõel liueldes näha loomi ja linde, kes muidu metsasügavuses või jõeäärsete puude varjus inimsilmale märkamatuks jäävad. Soomaa mitmed õpperajad on õnneks jalutatavad ning looklevad läbi muutuva maastiku.

Kevadine suurvesi tõuseb vahel nii kõrgele, et viib puuriidad ja kergemad hooned paigast. Jõed ja nende tulvad on Soomaal aidanud kaasa mitmete traditsioonide kujunemisele ja püsimisele. Üheks ilmekamaks neist on ürgne ühepuupaat haabjas. 

Endistel aegadel valmistuti varakevadiseks suurveeks aegsasti – küpsetati leiba, puuriidad köideti aedade külge, viljakirstud tõsteti pukkidele ning põrandatele löödi lauad risti kinni – kõrge veeseis püsis vahel paar nädalat. Soomaal on eluhoonedki ehitatud teisiti, kui mujal eestis – eesuksega jõe suunas. Mitmed hooned on ehitatud kõrgemaks, et vesi mahuks maja alla.

Maja Soomaal (Foto: Dream Beach Media)

Soomaa info

Kuidas Soomaale tulla? Kus Soomaal ööbida ning kuidas on olukord viiendal aastaajal?