Menu
Menu
Kihnu saarel on neli küla:
Idaosas asuvas Lemsis on sadam, mille kaudu toimub põhiline liiklus mandri ja saare vahel navigatsioonihooajal. Saare lääneosas asuvas Linakülas on haigla, koolimaja, koduloomuuseum, kirik ja uus rahvamaja, kus asuvad ka raamatukogu ja vallavalitsus. Sääre küla asub saare põhjaosas ja keskel, siin asub sidejaoskond, poed ning Kurase keskus. Lõuna-Kihnus asuvas Rootsikülas paiknevad Kihnu Jõnnu mälestuskivi, ilmajaam ja majakas.
Kihnu saare esmamainimine Kyne nime all leidis aset 1386. aastal ning selle elanike mainimine 1518. aastal. Ajalooline tõendusmaterjal viitab sellele, et kalamehed ja hülgekütid on Kihnus käinud juba 3000 aasta eest.
Kihnu on iidne meresõitjate, kalurite ja hülgeküttide saar. Paljude aastate jooksul on Kihnu mehed veetnud suure osa ajast merel ja jätnud saare asjad naiste ajada. Kihnu naistest on saanud saare käsitööd, tantse, mänge ja muusikat sisaldava kultuuripärandi kaitsjad ning edasikandjad. Omavalmistatud Kihnu rahvariideseelik ehk kört on tänaseni nende igapäevane riietusese.
Oma eraldatuse tõttu on Kihnu kultuur ja sajanditevanused traditsioonid seniajani täies elujõus ja igapäevaelus järgitakse endiselt esivanemate tarkusi. Iidseimateks ja muutumatuna püsinuiks on abiellumisega seotud traditsioonid koos kolm päeva kestvate pulmadega, aga ka paljud teised traditsioonid ning rituaalid, mida järgitakse nii jaanipäeval, mardipäeval, kadripäeval kui muudelgi kalendripühadel. Nii on rahva- ja kirikukalendri tähtpäevad eriti põnev aeg saare külastamiseks.
Veebiportaali on arendatud projekti „Pärnumaa ettevõtluskeskkonna arendustegevused – turism 2017-2019“ raames, mida on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme tegevusest „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks“ perioodil 2017-2023.
