Kihnu saar

Kihnu on koduks unikaalsele kihnu põliskultuurile, mis elab Pärnumaa rannikusaartel juba enam kui kuussada aastat. 2003. aastal UNESCO suulise ja vaimse pärandi maailmanimekirja kantud Kihnu kultuuriruum on huvitav igale kultuuripärandist, omapärasest loodusest ja sõbralikest inimestest huvitatud külalisele.

Kihnu on Liivi lahe suurim saar ja suuruselt seitsmes Eestis. Saare pindala on 16,9 km², olles 7 km pikk ja kuni 3,3 km lai. Lähim mandripunkt, Tõstamaa poolsaare Lao maanina, on Kihnust 10,2 km kaugusel, lähim asustatud ala on Manija saar ehk Manilaid 7,5 km kaugusel.

Kihnu saarel on neli küla:

Lemsi,
Linaküla,
Rootsiküla,
Sääre küla.

Idaosas asuvas Lemsis on sadam, mille kaudu toimub põhiline liiklus mandri ja saare vahel navigatsioonihooajal. Saare lääneosas asuvas Linakülas on haigla, koolimaja, koduloomuuseum, kirik ja uus rahvamaja, kus asuvad ka raamatukogu ja vallavalitsus. Sääre küla asub saare põhjaosas ja keskel, siin asub sidejaoskond, poed ning Kurase keskus. Lõuna-Kihnus asuvas Rootsikülas paiknevad Kihnu Jõnnu mälestuskivi, ilmajaam ja majakas.

Kultuur

Kihnu saare esmamainimine Kyne nime all leidis aset 1386. aastal ning selle elanike mainimine 1518. aastal. Ajalooline tõendusmaterjal viitab sellele, et kalamehed ja hülgekütid on Kihnus käinud juba 3000 aasta eest.

Kihnu on iidne meresõitjate, kalurite ja hülgeküttide saar. Paljude aastate jooksul on Kihnu mehed veetnud suure osa ajast merel ja jätnud saare asjad naiste ajada. Kihnu naistest on saanud saare käsitööd, tantse, mänge ja muusikat sisaldava kultuuripärandi kaitsjad ning edasikandjad. Omavalmistatud Kihnu rahvariideseelik ehk kört on tänaseni nende igapäevane riietusese.

Oma eraldatuse tõttu on Kihnu kultuur ja sajanditevanused traditsioonid seniajani täies elujõus ja igapäevaelus järgitakse endiselt esivanemate tarkusi. Iidseimateks ja muutumatuna püsinuiks on abiellumisega seotud traditsioonid koos kolm päeva kestvate pulmadega, aga ka paljud teised traditsioonid ning rituaalid, mida järgitakse nii jaanipäeval, mardipäeval, kadripäeval kui muudelgi kalendripühadel. Nii on rahva- ja kirikukalendri tähtpäevad eriti põnev aeg saare külastamiseks.

Tähtis info Kihnu saare kohta

Kuidas Kihnu saarele tulla? Kuidas saarel ringi liikuda? Kui tihti sõidavad praamid? Kust leida majutus ja kuidas saab saarel süüa?

vaata lähemalt

Kihnu väikevend Manija

Manija ehk Manilaid asub Kihnu väinas 2 km sõidu kaugusel Munalaiu sadamast. Manija on otsekui Kihnu väikevend ja manijalased kihnlaste rahvakilluke. See väike kivine saareke oli sajandeid mandril asuva Pootsi mõisa heinamaa ja kalurite peatuskoht. 1933. aastal, mil Kihnu saar kihnlastele kitsaks jäi, kolis siia 22 peret. Sellest tulenevalt on kultuurilised seosed nende kahe saare vahel väga tihedad. Praegu elab saarel alla 40 elaniku ning mitmed majapidamised on kasutusel suvilatena. Kuidas Manija saarele tulla? Mis on siinsed vaatamisväärsused? Kust leida majutus ja kuidas saab saarel süüa?

vaata lähemalt

Kihnu saar

Kultuur

Tähtis info Kihnu saare kohta

Kihnu väikevend Manija

Professionaalile

Jälgi meid sotsiaalmeedias:

Võta ühendust

Turismiinfopunkt

Kohvik-disainipood SONNE, Kuninga 34, Pärnu linn, Pärnu linn

Suvel E-N 10-18.30, R-P 11-20, alates 1.09 iga päev 11-17