Supeluse

Pikk sirge Supeluse tänav rajati algselt militaarvajadusi silmas pidades, kuna see viis linnast mereääse rannakaitsepatareini. Tänava militaarne tähtsus vähenes 1830. aastatel, kui tänava lõppu rannakaitsepatarei endisse hoonesse rajati kõrts, mis ehitati 1838. aastal ümber supelasutuseks.[1][3]
1857. aastal rajati tänava piirkonda suvemõis, mille 1867. aastal omandas von Bööckede perekond. Seetõttu tuntakse hoonekompleksi Bööckenhofi suvemõisana.
Esialgu asusid tänava ääres heina- ja karjamaad, kuid 19. sajandi lõpus hakkas linn rannaäärseid heinamaatükke vahetama mujal asuvate maatükkide vastu, et rajada tänava piirkonda parke ja suvilarajoone. Rannapargi rajamist alustati 1889. aastal. Kuna tänava äärsetes hoonetes majutati suvitajaid, siis nõudis linnavalitsus uutelt majadelt arhitektuurilist ilu ja küllaldast mahukust. 1890. aastal ehitati tänava lõpus asunud supelhoone asemele kaasaegne vesi-mudaravila.
Esimene mudaravila hävines 1915. aastal, kui Saksa sõjalaevastik tulistas linna paarkümmend mürsku. Mudaravila hoone sai tõenäoliselt tabamuse ja süttis põlema. Ülejäänud Supeluse tänava hooned õnneks eriti kannatada ei saanud.
Aastatel 1926–1927 valmis hävinud mudaravila asemele praegune Pärnu mudaravila hoone.

Tänapäeval on Supeluse endiselt peamine kesklinna ja supelranda ühendav tänav, kus suvehooajal liigub palju rahvast. Samuti asuvad tänaval mitmed söögikohad ja majutusasutused. Seetõttu on Supeluse tänavat nimetatud ka Pärnu suviseks peatänavaks.

Selleks, et jalakäijatel ja ratturitel oleks rohkem ruumi, suleti 2020. aasta suveks tänav autoliiklusele. Suvisel ajal plaanib linnavalitsus autoliiklust tänaval ka tulevikus piirata. Veel on Pärnu linnal kavas ehitada Supeluse tänava Esplanaadi ja Tammsaare puiestee vahele jääval lõigul üks autosõiduradu jalgrattateeks. Pärast seda muutub tänavalõik ühesuunaliseks ja autoga on võimalik sõita üksnes kesklinnast ranna poole.