Täna Pärnus
Puhkajale
Business Pärnu
Professio-Green Destinations programm
Kõikjal maailmas on keskkonnateadlikkus kasvanud ning järjest suurem hulk inimesi valib reisisihiks vaid neid paiku, mille puhul võib olla kindel, et seal tõesti arendatakse turismi loodus- ja keskkkonnasõbralikult.
Rahvusvahelist säästvat turismi arendav organisatsioon Green Destinations on välja töötanud kestliku sihtkoha standardi, mille alusel on sihtkohtadel võimalik taotleda esmalt tunnustust (Green Destinations Award ) ning seejärel sertifikaati. Tunnustuse tasemeid on kokku neli, pronksist teemandini.
Green Destinations ehk roheliste sihtkohtade võrgustiku põhiväärtuste märksõnadeks on:
- ehe – väärtustatakse kohalikke traditsioone ja pärandkultuuri;
- vastutustundlik ja lugupidav – arvestatakse kohaliku kogukonnaga ning välditakse massiturismi;
- majanduslikult jätkusuutlik – turismi edendades luuakse töökohti ning kaasatakse kohalikke;
- keskkonna- ja kliimasõbralik – välditakse keskkonna halvendamist ja saastamist, tegeletakse kliimamuutusest tingitud probleemidega sh rahvatervise eest hoolitsemine;
- loodussõbralik – kaitstakse väärtuslikke maastikke, ilusaid vaateid, elupaiku ja elusloodust.
Pärnu Green Destinations programmis
Pärnu liitus Green Destinations programmiga Eesti esimesel pilootaastal linnana. Peale esimest auditeerimist saavutati pronkstase. Järgmisel auditeerimisel laiendati programmi üle sihtkohta, kaasates kogu Pärnumaad. Pärnumaa viimane auditeerimine toimus 2023. aastal, mille tulemusena tõusime pronkstasemelt hõbetasemele!
Pärnumaa tugevused turismisihtkohana on audiitorite hinnangul sihtkoha juhtimine, kultuuri- ja looduspärandi säästev eksponeerimine turismi huvides, sotsiaalne heaolu sihtkohas ning kohalike ettevõtete toetamine.
Arenguvajadusena toodi välja külastustiheduse ja kohalike elanike rahulolu seire, kestlike väärtuste edendamine ettevõtetes ning jäätmed – teadlikus nende vähendamise osas on aasta-aastalt kasvanud, kuid rohkem tuleb tegeleda nii nende vähendamine kui ka ringlussevõtmise võimaluste tutvustamisega ning julgustama ettevõtjaid neid lahendusi proovima. Lisaks ettevõtjatele tuleb teadvustada ka külastajaid sellest, mis mõju nende tegevus sihtkohas võib avaldada ning kuidas saaksid nad ise anda oma panuse, et see oleks võimalikult minimaalne.
Green Destinations Award ehk tunnustus kehtib kuni 2026. aasta juunini.
Auditeerimise tulemused:
Sihtkoha auditeerimise aluseks on standard, mis koosneb kuuest erinevast valdkonnast ning nende alla jäävatest kriteeriumitest. Kokku on ligi 75 erinevat kriteeriumit. Auditeerimise protsessi käigus hinnatakse sihtkoha hetkeolukorda, põhinedes esitatud infole ning materjalidele, ning selle vastavust standardi poolt kirjeldatud juhistele.
2023. aasta auditeerimise põhjal oli sihtkoha koguhindeks 7,9.
- Rohelisega on märgitud kriteeriumite osakaal, mis vastab standardile.
- Oranžiga on märgitud kriteeriumite osakaal, mis vastab osaliselt standardile.
- Punasega on märgitud kriteeriumite osakaal, mis ei vasta standardile.
- Halliga on märgitud kriteeriumite osakaal, mis ei kuulunud kohustuslikule täitmisele.
Pärnu Top 100 edulugude konkursil
Green Destinations Top 100 edulugude konkursi eesmärk on tunnustada ja esile tõsta jätkusuutlikke turismisihtkohti, mis on rakendanud uuenduslikke ja tõhusaid lahendusi keskkonna, kultuuri ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse edendamiseks. Konkurss keskendub järgmistele eesmärkidele:
- Tunnustada jätkusuutlikke turismisihtkohti: Konkurss toob esile sihtkohad, mis on saavutanud märkimisväärseid tulemusi jätkusuutliku turismi vallas.
- Jagada häid praktikaid: Konkurss loob platvormi, kus sihtkohad saavad jagada oma edulugusid ja inspireerida teisi jätkusuutlikkuse alal.
- Edendada jätkusuutlikku turismi: Konkurss aitab tõsta teadlikkust jätkusuutliku turismi olulisusest ja julgustada sihtkohti võtma kasutusele jätkusuutlikke praktikaid.
- Esile tuua uuenduslikke lahendusi: Konkurss tunnustab sihtkohti, mis on välja töötanud ja rakendanud uuenduslikke lahendusi jätkusuutlikkuse väljakutsetele.
- Inspireerida turismiettevõtteid: Konkurss näitab, kuidas saab turismiettevõtlust arendada jätkusuutlikul viisil.
Rohkem saab konkursi kohta lugeda siit.
Milline võiks Pärnumaad laiale maailmale tutvustav edulugu olla 2025. aastal?
Kui Sinu piirkonnas on hea näide, kuidas turismisektor ja kestlikus üheskoos edukalt toimivad, anna sellest märku siin.
Ootame häid lugusid ja mõtteid 24. märtsini.
Pärnu 2025. aasta edulugu
Rasketehnika masinate romantiline maagia
Tutvu meie esitatud edulooga siin – lugu jõudis Top 100 parima loo sekka!
Rasketehnika Romantilisel Rannateel on turismimarsruut, mis loodi Romantilise Rannatee piirkonnas. Selle eesmärk oli meelitada külastajaid rannikule pikal, külmal ja pimedal ajal ning muuta piirkond valgusinstallatsioonide abil atraktiivsemaks ja innustada kohalike elanike olema aktiivsemad.
Idee sündis 2022. aastal ettevõtjate ja sõprade, kohalike talunike, kalurite ja ehitajate seas. Romantilise Rannatee osana soovisid nad väljendada romantikat oma vaatenurga kaudu ning tuua seeläbi piirkonda valgust ja helgust. Selle tulemusel tekkis neil idee paigutada oma rasketehnika masinad – mida talvel tavaliselt ei kasutata – maapiirkonna tee äärde ja kaunistada need valgustitega, et avalikkus saaks neid nautida. Valgusinstallatsioonid, mis loodi olemasolevaid ressursse kasutades ja kohaliku kogukonna kaasabil, elavdasid piirkonda pikal, külmal ja pimedal aastaajal.
2024. aastal laienes idee suuremale alale ning naaberkogukonnad ja ettevõtted kutsuti ühinema. Tänu kohalikele rauast masinahuvilistele sai see algatus teoks. Installatsioonid olid väljas detsembrist 2024 kuni veebruarini 2025.
Loe kõiki Eesti sihtkohtade esitatud edulugusid.
Tutvu kõigi esitatud lugudega.
Varasemalt esitatud lood:
Linna vanima pargi rekonstrueerimine: kuidas 2-kuulisest projektist kujunes välja 15 aasta pikkune protsess (2024)
Tutvu meie esitatud edulooga siin! (Inglise keeles)
Kuurortlinnana on meie jaoks oluline säilitada linnapiirkonnas asuvaid parke ja haljasalasid. Pärnu vanima pargi, Vanapargi, puud olid oma bioloogilise eluea lõpusirgel ja kujutasid endast ohtu nii kohalikele elanikele kui ka külastajatele. Pargi ajaloolise väärtuse tõttu tekitas pargi renoveerimisplaan kohalikus kogukonnas palju poleemikat ning selle tulemusel seiskus selle elluviimine enam kui kümneks aastaks ametivõimude vaheliste lahkarvamuste ja rahalise võimekuse tõttu. Selliste olukordade vältimiseks tulevikus koostati Pärnu kaitsealuste alleede hoolduskava, mis hõlmas protsessi osana koolitust ja teavitustööd. See kava kooskõlastati nii Keskkonnaameti kui ka Muinsuskaitseametiga, mis aitas kaasa edasise hoolduse parandamisele. Vaatamata hoolduskavas kehtestatud raieplaanile tingis puude halb seisukord aga vajaduse tellida täiendavaid hinnanguid ja eemaldada oodatust rohkem puid.
Renoveerimistööde lõpuks oli pargi alleele istutatud 104 läänepoolset heirikpuud “Pallida” ning parki oli istutatud 40 okaspuud, 164 keskmise kasvuga põõsast ja 13 kõrget põõsast. Pargi uuendamise käigus asendati olemasolevad puud okaspuudega, et suurendada okaspuude osakaalu linnas.
Loe kõiki Eesti sihtkohtade esitatud edulugusid.
Tutvu kõigi esitatud lugudega.
Jõetammist kaladele mugava migratsiooni teekonna loomine ning moodsa turismi- ja vabaajakeskuse loomine (2023)
Tutvu meie esitatud edulooga siin! (Inglise keeles) – Lugu jõudis Top 100 parima loo sekka ning oma kategoorias Top 6 sekka!
Sindi kärestiku rajamine oli peamine osa suurprojektist “Pärnu jõestiku elupaikade taastamine“. Projekti põhieesmärk oli Pärnu jõestiku avamine siirdekalade rändeks, selleks lammutati Sindi pais ja ehitati asemele tehiskärestik. Nii loodi head tingimused avaliku ruumi ja rekreatsiooni arendamisele. Tori vald nägi veelgi suuremat potentsiaali ning on koostöös Eesti Aerutamisföderatsiooniga Sinti arendamas rahvusvahelistele standarditele vastavat veespordi- ja veeturismikeskust koos puhkealaga (Sindi kärestikukeskus).
Sindi villase riide vabriku tamm ehitati 1834. aastal ja sellest ajast oli kalade vaba ränne Pärnu vesikonnas tõkestatud. 1977. aastal ehitati tehase suurenenud vajaduste rahuldamiseks uus tamm kalatrepiga, kuid pais jäi siiski kaladele läbimatuks takistuseks. Pärnu jõe suudmest vaid 15 km kaugusel peajões asunud Sindi pais sulges siirdekaladele ligipääsu ca 90% Pärnu jõestiku elu- ja kudepaikadest.
Pärnu vesikond ulatub mitme valla piirini ning jõe alamjooksul asuv tamm mõjutas tugevalt kogu vesikonna liigirikkust ja keskkonnaseisundit. Seega võib öelda, et jõetammi lammutamisest tingitud keskkonnamõju ulatub Pärnu vesikonna alamjooksust veelgi kaugemale.
Projekt kestis pikalt, 27.03.2015 kuni 31.12.2022. Tammi lammutamine toimus 2018. aastal ning juba lammutamisele järgneval aastal nähti teadlaste hinnangul ja kalurite kogemustel siirdekalu jõelõikudel, kuhu nad varem ei pääsenud. 2019. aastal Europe rahvusvahelisel seminaril Dam Removal“Let it flow! Eesti” tunnustati Sindi paisu mahavõtmise projekti kui Euroopa suurimat tammilammutuse projekti.
Loe kõiki Eesti sihtkohtade esitatud edulugusid.
Tutvu kõigi esitatud lugudega.
Kihnu - ainulaadne ja ehe (2021)
Tutvu meie esitatud edulooga siin! (Inglise keeles) – Lugu jõudis Top 100 parima loo sekka!
Kihnu kultuur kui eluviis on arenenud sajandite jooksul inimese ja looduse vastastikuse kujunemise tulemusena, milles osaletakse sümbolite, uskumuste ja keeleliste konstruktsioonidega. Kihnu kultuuriruumi elujõulisuse väljakutseks on pakkuda traditsioonilisest kultuurist elamusi laiemale sihtrühmale, luues seeläbi etnilise identiteedi kaasaegsema vormi, kaotamata samal ajal kogukonna eluviisi ja kohalikke eripärasid.
Kihnu kultuuri püsimist ohustavad mitmed tegurid: väike kogukond, töökohtade puudus ja väljaränne, mis raskendab noorte naasmist. Kiirelt areneva turismitööstuse hooajalisus ja sihitute turistide mass tekitavad probleeme, lisaks halvendab talvine transpordisõltuvus elu. Paljud kohalikud ei pruugi mõista traditsioonilise kultuuri väärtust, mistõttu oskused ja eluviisid hääbuvad; käsitöö kommertsialiseerub ja vanad rahvalaulud taanduvad igapäevaelust.
Kihnus on eesmärgiks luua kindel kultuuri vahendamise süsteem, mis pakuks autentseid elamusi. Kultuuriruumi püsimiseks on oluline, et enamik kogukonnast saaks sellest kasu ja osaleks selle loomises õiglaselt. Kihnu kultuuri jätkusuutlikkuse seisukohalt on tähtis teadlikkus ja laialdane kättesaadavus nii Eestis kui ka välismaal. Peamised eesmärkide saavutamise mehhanismid on sotsiaalne kaasamine, avaliku ja erasektori koostöö ning tugev kodanikuühiskond, integreerides pärandkultuuri teenindussektorisse. Kihnu kultuuriline identiteet püsib sotsiaalse sidususe, kultuurimälu ja innovatsioonivõime kaudu. Kultuuriruumi kaitsmiseks ja edendamiseks loodud Kihnu Kultuuriruumi Sihtasutus teeb koostööd kohalike asutuste ja organisatsioonidega. Kihnlased väärtustavad oma keelt ja kogukondlikku vaimu, säilitades ainulaadse elustiili rahvariiete, murde ja traditsioonide kaudu. Tantsu- ja lauluoskuseid hoitakse elus kooli õppekava ja folklooriansambli abil. Keele elujõulisust toetavad ka Kihnu-keelsed väljaanded ja raadiouudised. Kogukonna kaasamine on aidanud arendada heaolu kontseptsiooni ja integreerida traditsioonilist kultuuri läbi elamuste, nagu Kihnu Mere Pidu ja Käsitöömuuseumid. Sadamate renoveerimine ja uus parvlaev “Kihnu Virve” parandavad transpordiühendusi ja pikendavad turismihooaega.
Ressursside nappus ja jõukuse suurendamise vajadus on suured väljakutsed. Seetõttu on oluline arendada heaolu kontseptsiooni ja immateriaalseid teenuseid läbi sotsiaalse kaasamise, tegevusplaanide ja hea kommunikatsiooni. Sihtasutus töötab aktiivselt Kihnu kultuuriruumi kaitsmise ja edendamise nimel, olles saanud selle eest ka tunnustust. Nende süstemaatiline arengukava ja kogukonna kaasamine on suurendanud Kihnu külastatavust, panustades oluliselt saare turismi arengukavasse.
Loe kõiki Eesti sihtkohtade esitatud edulugusid.
Tutvu kõigi esitatud lugudega.
Linnalehmad (2020)
Tutvu meie esitatud edulooga siin! (Inglise keeles) – Lugu jõudis Top 100 parima loo sekka!
Pärnu linnalehmade projekt käivitati eesmärgiga lahendada mitmeid keskkonnaprobleeme Pärnu kesklinna ranna Natura 2000 kaitsealal, kus tulenevalt kasvava turistide ja kohalike elanike hulgast vajas looduskeskkond parema ligipääsu korraldamist, samas säilitades ala loodusväärtusi.
Peamised probleemid, millega silmitsi seisti, hõlmasid rannapromenaadi ülekoormust ning tulenevalt kaitselaga ümbritesemisest ka piiranguid laieneda kaitsealale, Natura 2000 ala väärtuse vähest tunnetamist, prügi kogunemist ja roostiku ülekasvu, mis halvendades ranniku hüdrograafilist režiimi.
Lahenduseks rakendati mitmeid meetodeid, mis algasid 2011. aastal rannaniitude taastamise ja rannikulaguunide puhastamisega. Puhastati 3,2 hektarit võsa ja eemaldati setteid, et taastada hüdrograafiline režiim. Revolutsioonilise sammuna toodi 2012. aasta suvel rannaniitudele 96 veist, keda hakati kutsuma “linnalehmadeks”. Nende ülesanne oli looduslikult toituda kasvavast roostikust. Samal aastal algatati kaitseala detailplaneering, et rajada puidust kõnnirajad, juurdepääsuteed ja linnuvaatlustornid, mis valmisid 2014. aastal.
Projekti edu võti peitus pidevas dialoogis kohalikega ja heas koostöös projekti elluviimise partnerite vahel. See aitas hajutada hirme ja kahtlusi ning soodustas kogukonna osalust. Karjatamine osutus kõige sobivamaks ja kulutõhusamaks vahendiks selliste alade hooldamisel, vähendades lämmastiku- ja fosforisisaldust ilma lõhnaprobleemideta.
Tulemused ja saavutused on olnud märkimisväärsed. Kohalikel elanikel on võimalus nautida loodust oma kodu lähedal, lapsed saavad suhelda “linnalehmadega” ja matkarajad on muutunud koolidele väliõpperuumideks. Merevee kvaliteet on paranenud, taimestik ja liikide mitmekesisus on suurenenud.
Loe kõiki Eesti sihtkohtade esitatud edulugusid.
Tutvu kõigi esitatud lugudega.
Varasemalt esitatud lood:
Rasketehnika masinate romantiline maagia (2025)
Tutvu meie esitatud edulooga siin – lugu jõudis Top 100 parima loo sekka!
Rasketehnika Romantilisel Rannateel on turismimarsruut, mis loodi Romantilise Rannatee piirkonnas. Selle eesmärk oli meelitada külastajaid rannikule pikal, külmal ja pimedal ajal ning muuta piirkond valgusinstallatsioonide abil atraktiivsemaks ja innustada kohalike elanike olema aktiivsemad.
Idee sündis 2022. aastal ettevõtjate ja sõprade, kohalike talunike, kalurite ja ehitajate seas. Romantilise Rannatee osana soovisid nad väljendada romantikat oma vaatenurga kaudu ning tuua seeläbi piirkonda valgust ja helgust. Selle tulemusel tekkis neil idee paigutada oma rasketehnika masinad – mida talvel tavaliselt ei kasutata – maapiirkonna tee äärde ja kaunistada need valgustitega, et avalikkus saaks neid nautida. Valgusinstallatsioonid, mis loodi olemasolevaid ressursse kasutades ja kohaliku kogukonna kaasabil, elavdasid piirkonda pikal, külmal ja pimedal aastaajal.
2024. aastal laienes idee suuremale alale ning naaberkogukonnad ja ettevõtted kutsuti ühinema. Tänu kohalikele rauast masinahuvilistele sai see algatus teoks. Installatsioonid olid väljas detsembrist 2024 kuni veebruarini 2025.
Linna vanima pargi rekonstrueerimine: kuidas 2-kuulisest projektist kujunes välja 15 aasta pikkune protsess (2024)
Tutvu meie esitatud edulooga siin! (Inglise keeles)
Kuurortlinnana on meie jaoks oluline säilitada linnapiirkonnas asuvaid parke ja haljasalasid. Pärnu vanima pargi, Vanapargi, puud olid oma bioloogilise eluea lõpusirgel ja kujutasid endast ohtu nii kohalikele elanikele kui ka külastajatele. Pargi ajaloolise väärtuse tõttu tekitas pargi renoveerimisplaan kohalikus kogukonnas palju poleemikat ning selle tulemusel seiskus selle elluviimine enam kui kümneks aastaks ametivõimude vaheliste lahkarvamuste ja rahalise võimekuse tõttu. Selliste olukordade vältimiseks tulevikus koostati Pärnu kaitsealuste alleede hoolduskava, mis hõlmas protsessi osana koolitust ja teavitustööd. See kava kooskõlastati nii Keskkonnaameti kui ka Muinsuskaitseametiga, mis aitas kaasa edasise hoolduse parandamisele. Vaatamata hoolduskavas kehtestatud raieplaanile tingis puude halb seisukord aga vajaduse tellida täiendavaid hinnanguid ja eemaldada oodatust rohkem puid.
Renoveerimistööde lõpuks oli pargi alleele istutatud 104 läänepoolset heirikpuud “Pallida” ning parki oli istutatud 40 okaspuud, 164 keskmise kasvuga põõsast ja 13 kõrget põõsast. Pargi uuendamise käigus asendati olemasolevad puud okaspuudega, et suurendada okaspuude osakaalu linnas.
Loe kõiki Eesti sihtkohtade esitatud edulugusid.
Tutvu kõigi esitatud lugudega.
Jõetammist kaladele mugava migratsiooni teekonna loomine ning moodsa turismi- ja vabaajakeskuse loomine (2023)
Tutvu meie esitatud edulooga siin! (Inglise keeles) – Lugu jõudis Top 100 parima loo sekka ning oma kategoorias Top 6 sekka!
Sindi kärestiku rajamine oli peamine osa suurprojektist “Pärnu jõestiku elupaikade taastamine“. Projekti põhieesmärk oli Pärnu jõestiku avamine siirdekalade rändeks, selleks lammutati Sindi pais ja ehitati asemele tehiskärestik. Nii loodi head tingimused avaliku ruumi ja rekreatsiooni arendamisele. Tori vald nägi veelgi suuremat potentsiaali ning on koostöös Eesti Aerutamisföderatsiooniga Sinti arendamas rahvusvahelistele standarditele vastavat veespordi- ja veeturismikeskust koos puhkealaga (Sindi kärestikukeskus).
Sindi villase riide vabriku tamm ehitati 1834. aastal ja sellest ajast oli kalade vaba ränne Pärnu vesikonnas tõkestatud. 1977. aastal ehitati tehase suurenenud vajaduste rahuldamiseks uus tamm kalatrepiga, kuid pais jäi siiski kaladele läbimatuks takistuseks. Pärnu jõe suudmest vaid 15 km kaugusel peajões asunud Sindi pais sulges siirdekaladele ligipääsu ca 90% Pärnu jõestiku elu- ja kudepaikadest.
Pärnu vesikond ulatub mitme valla piirini ning jõe alamjooksul asuv tamm mõjutas tugevalt kogu vesikonna liigirikkust ja keskkonnaseisundit. Seega võib öelda, et jõetammi lammutamisest tingitud keskkonnamõju ulatub Pärnu vesikonna alamjooksust veelgi kaugemale.
Projekt kestis pikalt, 27.03.2015 kuni 31.12.2022. Tammi lammutamine toimus 2018. aastal ning juba lammutamisele järgneval aastal nähti teadlaste hinnangul ja kalurite kogemustel siirdekalu jõelõikudel, kuhu nad varem ei pääsenud. 2019. aastal Europe rahvusvahelisel seminaril Dam Removal“Let it flow! Eesti” tunnustati Sindi paisu mahavõtmise projekti kui Euroopa suurimat tammilammutuse projekti.
Loe kõiki Eesti sihtkohtade esitatud edulugusid.
Tutvu kõigi esitatud lugudega.
Kihnu - ainulaadne ja ehe (2021)
Tutvu meie esitatud edulooga siin! (Inglise keeles) – Lugu jõudis Top 100 parima loo sekka!
Kihnu kultuur kui eluviis on arenenud sajandite jooksul inimese ja looduse vastastikuse kujunemise tulemusena, milles osaletakse sümbolite, uskumuste ja keeleliste konstruktsioonidega. Kihnu kultuuriruumi elujõulisuse väljakutseks on pakkuda traditsioonilisest kultuurist elamusi laiemale sihtrühmale, luues seeläbi etnilise identiteedi kaasaegsema vormi, kaotamata samal ajal kogukonna eluviisi ja kohalikke eripärasid.
Kihnu kultuuri püsimist ohustavad mitmed tegurid: väike kogukond, töökohtade puudus ja väljaränne, mis raskendab noorte naasmist. Kiirelt areneva turismitööstuse hooajalisus ja sihitute turistide mass tekitavad probleeme, lisaks halvendab talvine transpordisõltuvus elu. Paljud kohalikud ei pruugi mõista traditsioonilise kultuuri väärtust, mistõttu oskused ja eluviisid hääbuvad; käsitöö kommertsialiseerub ja vanad rahvalaulud taanduvad igapäevaelust.
Kihnus on eesmärgiks luua kindel kultuuri vahendamise süsteem, mis pakuks autentseid elamusi. Kultuuriruumi püsimiseks on oluline, et enamik kogukonnast saaks sellest kasu ja osaleks selle loomises õiglaselt. Kihnu kultuuri jätkusuutlikkuse seisukohalt on tähtis teadlikkus ja laialdane kättesaadavus nii Eestis kui ka välismaal. Peamised eesmärkide saavutamise mehhanismid on sotsiaalne kaasamine, avaliku ja erasektori koostöö ning tugev kodanikuühiskond, integreerides pärandkultuuri teenindussektorisse. Kihnu kultuuriline identiteet püsib sotsiaalse sidususe, kultuurimälu ja innovatsioonivõime kaudu. Kultuuriruumi kaitsmiseks ja edendamiseks loodud Kihnu Kultuuriruumi Sihtasutus teeb koostööd kohalike asutuste ja organisatsioonidega. Kihnlased väärtustavad oma keelt ja kogukondlikku vaimu, säilitades ainulaadse elustiili rahvariiete, murde ja traditsioonide kaudu. Tantsu- ja lauluoskuseid hoitakse elus kooli õppekava ja folklooriansambli abil. Keele elujõulisust toetavad ka Kihnu-keelsed väljaanded ja raadiouudised. Kogukonna kaasamine on aidanud arendada heaolu kontseptsiooni ja integreerida traditsioonilist kultuuri läbi elamuste, nagu Kihnu Mere Pidu ja Käsitöömuuseumid. Sadamate renoveerimine ja uus parvlaev “Kihnu Virve” parandavad transpordiühendusi ja pikendavad turismihooaega.
Ressursside nappus ja jõukuse suurendamise vajadus on suured väljakutsed. Seetõttu on oluline arendada heaolu kontseptsiooni ja immateriaalseid teenuseid läbi sotsiaalse kaasamise, tegevusplaanide ja hea kommunikatsiooni. Sihtasutus töötab aktiivselt Kihnu kultuuriruumi kaitsmise ja edendamise nimel, olles saanud selle eest ka tunnustust. Nende süstemaatiline arengukava ja kogukonna kaasamine on suurendanud Kihnu külastatavust, panustades oluliselt saare turismi arengukavasse.
Loe kõiki Eesti sihtkohtade esitatud edulugusid.
Tutvu kõigi esitatud lugudega.
Linnalehmad (2020)
Tutvu meie esitatud edulooga siin! (Inglise keeles) – Lugu jõudis Top 100 parima loo sekka!
Pärnu linnalehmade projekt käivitati eesmärgiga lahendada mitmeid keskkonnaprobleeme Pärnu kesklinna ranna Natura 2000 kaitsealal, kus tulenevalt kasvava turistide ja kohalike elanike hulgast vajas looduskeskkond parema ligipääsu korraldamist, samas säilitades ala loodusväärtusi.
Peamised probleemid, millega silmitsi seisti, hõlmasid rannapromenaadi ülekoormust ning tulenevalt kaitselaga ümbritesemisest ka piiranguid laieneda kaitsealale, Natura 2000 ala väärtuse vähest tunnetamist, prügi kogunemist ja roostiku ülekasvu, mis halvendades ranniku hüdrograafilist režiimi.
Lahenduseks rakendati mitmeid meetodeid, mis algasid 2011. aastal rannaniitude taastamise ja rannikulaguunide puhastamisega. Puhastati 3,2 hektarit võsa ja eemaldati setteid, et taastada hüdrograafiline režiim. Revolutsioonilise sammuna toodi 2012. aasta suvel rannaniitudele 96 veist, keda hakati kutsuma “linnalehmadeks”. Nende ülesanne oli looduslikult toituda kasvavast roostikust. Samal aastal algatati kaitseala detailplaneering, et rajada puidust kõnnirajad, juurdepääsuteed ja linnuvaatlustornid, mis valmisid 2014. aastal.
Projekti edu võti peitus pidevas dialoogis kohalikega ja heas koostöös projekti elluviimise partnerite vahel. See aitas hajutada hirme ja kahtlusi ning soodustas kogukonna osalust. Karjatamine osutus kõige sobivamaks ja kulutõhusamaks vahendiks selliste alade hooldamisel, vähendades lämmastiku- ja fosforisisaldust ilma lõhnaprobleemideta.
Tulemused ja saavutused on olnud märkimisväärsed. Kohalikel elanikel on võimalus nautida loodust oma kodu lähedal, lapsed saavad suhelda “linnalehmadega” ja matkarajad on muutunud koolidele väliõpperuumideks. Merevee kvaliteet on paranenud, taimestik ja liikide mitmekesisus on suurenenud.
Loe kõiki Eesti sihtkohtade esitatud edulugusid.
Tutvu kõigi esitatud lugudega.
Programmi Pärnu rohekoordinaator:
Silva Koemets
Pärnu Linnavalitsuse arenguosakonna turismiarenduse peaspetsialist
silva.koemets@parnu.ee
Pärnumaa kaitseb oma loodusväärtusi ja kohalikke kogukondi. Green Destinationi märgise omanikena on meil kohus reageerida kõikidele kõrvalekalletele Green Destinationi standarditest. Kui märkad standardi nõuetest kõrvalekaldumist, palume võtta ühendust rohekoordinaatoriga.
Rohelise sihtkoha meeskond:
Rohelise sihtkoha meeskond on loodud Pärnu kestliku turismi arendamise ja Green Destinations standardi rakendamise koordineerimiseks. Meeskonna peamine eesmärk on tagada sihtkoha tegevuste vastavus rahvusvahelistele kestlikkuse põhimõtetele, seirata ja analüüsida 2024–2026 tegevuskava elluviimist ning valmistuda 2026. aasta auditeerimiseks. Lisaks panustab meeskond järgmiste turismiarenduse tegevuskavade koostamisse perioodik 2027–2028, lähtudes audiitori tagasisidest ja sihtkoha arenguvajadustest. Meeskonna tööviis põhineb töökoosolekutel vähemalt kaks korda aastas, intensiivsemalt auditeerimise ettevalmistuse perioodil. Koosolekud protokollitakse ning liikmed jagavad oma valdkonna sisendit, koordineerivad tegevusi ja algatavad parendustegevusi, et edendada kestlikku turismi ja lahendada olulisi sõlmküsimusi.
Meeskonda kuuluvad:
- Meeskonna juht on Pärnu Linnavalitsuse arenguosakonna turismiarenduse peaspetsialist
- Meeskonna asejuht on Pärnu Linnavalitsuse arenguosakonna turismiarenduse juht
- Pärnu Linnavalitsuse arengu valdkonna abilinnapea
- Pärnu Linnavalitsuse arenguosakonna projektide koordinaator
- Pärnu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna keskkonna ja heakorra peaspetsialist
- Pärnu Linnavalitsuse kultuuri- ja sporditeenistuse kultuuri- ja sporditöö peaspetsialist
- SA Pärnumaa Arenduskeskuse rohekobara kogukonnajuht
- Margrit Kärp – TÜ majandusteaduskonna nooremteadur ning TÜ Pärnu Kolledži spaamajanduse nooremlektor
- Nele Sõber – Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna projektijuht
- Marika Kose – Eesti Maaülikooli vanemlektor ning kohalik ettevõtja
