Puhkajale
Konverentsi-
Professio-- 2023
- Green Destinations
Uuringu tulemused
2023. aastal Pärnu keskuslinna ja osavaldade elanike seas läbiviidud uuringuga „Pärnu kui turismisihtkoha kuvand kohaliku elaniku silme läbi 2023” sooviti välja selgitada, kuidas turismisektoriga seonduvad tegevused mõjutavad kohalike elanike rahulolu, kuidas nad hindavad turismi mõju piirkonnale ja oma kodukohas, millised on piirkonnas turismist tekitatud häirivad mõjud ning milline on kohalike huvi ja soov panustada sihtkoha tuntuse suurendamisse.
Viimaste aastate sihtkohaarenduse üks võtmesõnadest on kestlik areng. Pärnus on kestliku arengu üheks raamistikuks Roheliste Sihtkohtade võrgustik, mille standardi järgi on Pärnu alates 2023.aastast hõbetasemel. Kestlik areng hõlmab turismi ja turistide avaldatava mõjuga arvestamist elanikkonna rahulolule ning nende kaasamist. Läbi antud teema uurimise anname oma panuse sotsiaalsesse heaolusse, selgitades välja kitsaskohad ning pakkudes võimalikke lahendusi kohalike elanike rahulolu tagamiseks ning nende kaasamiseks turismi planeerimisse.
Tartu Ülikooli Pärnu kolledži uurimisrühm viis Pärnu Linnavalitsuse tellimusel läbi uuringu, mille fookuses olid järgmised teemad:
- turismiga seotud hoiakud vastajate kodukohas;
- kohalike elanike rahulolu turismiga;
- kestlikkuse kolm peamist printsiipi: sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnaalane.
Lühikokkuvõte
Uuringu tulemused näitavad, et Pärnu linna erinevate piirkondade elanikud soovivad turismiteemal kaasa rääkida. Enamik vastanutest on vanuses üle 41 aasta, mis viitab sellele, et keskealised ja vanemad elanikud hindavad elukeskkonna olulisust ning soovivad piirkonna turismiarengu kujundamisel osaleda. Turismi mõju tajutakse linnaosades erinevalt. Enam vastuseid laekus turistirohketest linnaosadest, kus elanikud tunnevad turismi mõju tugevalt. Turismist majanduslikku kasu mitte saavad isikud on mures turistide liikumise, parkimise ja üldise liiklusolukorra pärast. Enamik vastajaid mõistab turismi majanduslikku kasu piirkonnale, kuid tunnetab sektori ebastabiilsust. Negatiivseid keskkonnamõjusid, nagu jäätmeteke ja liiklusummikud, tajutakse rohkem kui turismiga kaasnevaid positiivseid mõjusid. Turismi positiivset mõju kultuurile hindavad vähem need, kes töötavad turismisektoris. Samas kohalikud kasutavad turistide jaoks loodud võimalusi ning näevad neid eluviisi osana ja sotsiaalsete suhete soodustajana kogukonnas. Üldiselt näitavad uuringu tulemused, et kohalikel elanikel on huvi turismi arengu ja mõjude üle arutlemiseks ning neil on rohkelt ideid nii turismi edendamiseks kui ka rahuolu suurendamiseks.
Mis edasi?
Uuringus nii mõnegi välja toodud murekohaga on tegelemas nii sihtkoha juhtimisorganisatsioon kui ka kohalik omavalitsus ja ka ettevõtjad. Näiteks arendatakse Visit Pärnu kodulehe kasutajamugavust ning turundustiim teeb hoogsalt maakonna turundust, et inimest linnast maapiirkonna ettevõtjateni jõuaks. Järjest enam on ettevõtjad avastamas jõeääre potentsiaali ning loonud sinna piirkonda teenuseid. Tegeletakse matkaautodele parkimislahenduse leidmisega ning jäätmete vallas on nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil aktiivselt järjest muutusi toimumas.
Vastavalt uuringust saadud sisendile tegeleb sihtkoha juhtimisorganisatsioon murekohtade parendamisega nii oma töö raames kui ka suhtleb välja toodud murekohtade vastutusvaldkonna inimestega. Kindlasti aga leitakse viise, kuidas kohalike elanike poolt välja toodud positiivsed sõnumid ka külastajateni jõuaksid!
