Roheline Pärnu

Hea puhata, veel parem elada

Jalutama kutsuvad pargid, elegantne arhitektuur ja rikkalik sündmustekalender on teinud Pärnust ühe Euroopa mitmekülgsema reisisihtkoha.

Turism on toonud pärnakatele leiva lauale juba aastast 1838, kui linnas asutati esimene supelasutus ning tsaari-Venemaa esinduskuurordiks pürgivas Pärnus hakati võõrustama puhkajaid kogu maailmast.

Kuigi rannapuhkus ja raviprotseduurid on kuurortlinna pärisosa, ei ole pärnade linn ainult puhkemeka, see on ka koduks suurepärane koht.

Pärnu plussid nii elukeskkonna kui reisisihtkohana ei ole jäänud üldsusele märkamata – hiljuti valis rahvusvaheline säästvat turismi arendav organisatsioon Green Destinations Pärnu loo Sindi kärestiku arendusest maailma saja kõige kestlikuma sekka.

Loe Pärnule antud Green Destinations sertifikaadi kohta rohkem.

Metsaroheline Pärnu

Pärnu on sõna otseses mõttes väga roheline linn – tervelt viiendiku linna pindalast võtavad enda alla erinevad haljasalad: metsatukad, põlispuudega alleed ja pargid ning koduaiad.

Meri, jõed, rannad, promenaadid ning parkide ja metsasalude rohkus teevad Pärnust vaheldusrikka loodusega paiga, mille sarnast teist Eestis ei ole. 

Rahvusvahelised tunnustused:

  • 2021 kanti UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja Soomaa ühepuulootsiku ehk haabja ehitamine ja kasutamine.
  • 2021 omistas Euroopa Kaitsealade Liit Matsalu ja Soomaa rahvusparkidele kvaliteedimärgi, millega tunnustatakse piirkondade loodusturismi säästlikku arendamist
  • 2020 ja 2021 valis rahvusvaheline säästvat turismi arendav organisatsioon Green Destinations (rohelised sihtkohad) Pärnu maailma kestlike reisisihtkohta esisajasse ning 2021 tunnustas Pärnu sihtkohta jätkusuutliku ning säästliku arendamise eest pronkstaseme märgisega.
  • 2020 võitis Pärnu Läänemere kõige jätkusuutlikuma turismi sihtkoha auhinna
  • Europarc Federation säästva turismi kvaliteeditunnus on omistatud nii Matsalu (2015, 2020) kui Soomaa (2020) rahvuspargile
  • 2019 valiti Pärnu European Destinations of Excellencekonkursil Eesti parimaks heaolu- ja terviseturismi sihtkohaks
  • 2018 valis Lonely Planet Pärnu külastamist väärivate vähetuntud rannalinnade esikümnesse
  • 2009 võitis Pärnu sihtkohas paiknev, üle-euroopalisse kaitsealade võrgustikku kuuluv Soomaa rahvuspark Eesti avastamata aarete konkursil esikoha
  • Pärnu maakonnas paiknev Kihnu saar ühes Kihnu kultuuriruumiga on kantud UNESCO suulise ja vaimse pärandi maailmanimekirja

Green Key märgistus

Üheskoos Green Destinations projektis osalemisega on Pärnu alustanud Green Key märgistuse laiemat kasutuse julgustamist sihtkohas. See on rahvusvaheline ökomärgis, mis tunnustab ettevõtte toimetamist keskkonnahoidlikul ja kestlikul viisil.

Hetkel on ökomärgisega kinnitatud ettevõtted (04/2024):

Niiduroheline Pärnu

Kesklinna, Mai, Raeküla ja Vana-Pärnu linnaosades paikneb Pärnu rannaniidu 375-hektariline looduskaitseala, kus on umbes 250 hektarit hooldust vajavaid poollooduslikke kooslusi, enamasti rannaniite, mida piirkonniti kevadest sügiseni hooldavad mägiveised.

Linnalehmade abil säilib haruldase rannaniidu liigirikkus, unikaalsus ja silmailu. Et kohalikele ja külalistele kaitseala taime- ja loomaliike paremini tutvustada ning anda võimalus neid lähedalt vaadelda, loodi niidule külastusvõimalused (linnuvaatlustornid Mai ja Raeküla rannas, infostendid, vaateplatvormiga matkarada Tervise Paradiisi juures jms). 

Siniroheline Pärnu

Viimastel suvedel on Pärnu rannas lehvinud Sinilipp.

Sinilipp on rahvusvaheliselt tuntud ökomärgis, mis näitab, et supelrand on keskkonnasõbralikult majandatud, suplusvesi puhas ning selle ümbrus on puhas ja turvaline.

Pärnu rannas on üleval infotahvlid ranna kasutamise nõuetega, lähedal asuvate kaitsealade tutvustuse ja Sinilipu liikumist tutvustava infoga.

Ökosõbralik on seegi, et Pärnu rannas on kolm veepüstakut puhta joogiveega, millest kõik soovijad saavad oma joogiveepudeleid täita.

Mereroheline Pärnu

Linna kopsud on küll hindamatu väärtusega (loodus)vara, kuid Pärnu pärliks – kuidas ka ei vaataks – on ikka valge liivarand ja meri. Meri on peamine tõmbenumber, mille pärast siia kasvõi maakera kuklapoolelt tullakse.

Rannaala arendamine on Pärnu linna prioriteet. Valminud on rannapromenaad, lai kergliiklusteedevõrk, rekonstrueeritud Rannapark, käivitatud linnalehmade projekt jms.

Mereranna atraktiivsus ja mugavad ligipääsud kõnelevad keskkonnasõbralikust elulaadist ning loovad paikkonnale hea visuaalse identiteedi, usuvad pärnakad.

Rattaroheline Pärnu

Pärnu kaunist loodust tasub avastada jalgrattal või jala. Igal aastal rekonstrueeritakse ja rajatakse Pärnusse juurde uusi kergliiklusteid, hetkel on neid juba enam kui 70 kilomeetri jagu.

2018. aasta kevadel püstitati üle linna kolm rattaloendurit, mille abil kogutakse kergliiklejate kohta statistikat. Loenduri andmetel kasutab jalgratast päevas keskmiselt 895 inimest ning ratturite hulk aina kasvab.

Avasta rohelise Pärnu võlud

Pärnu maakond on üks rohelisemaid paiku Eestis. Üle 20% Pärnu linna pindalast moodustavad erinevad pargid ja rohealad ning ligi 50% Pärnu maakonna pindalast on kaetud metsadega. Liites siia juurde veel keskkonnasäästliku mõtteviisi ning mere, jõe ja rannaalad, võib Pärnut pidada igati roheliseks paigaks, kus on hea elada ja kuhu on alati hea puhkama tulla.

Otsi siit

Puhkajale

Konverents

Professionaalile