Soomaa rahvuspark, matkarajad ja külastuskeskus

Pärnu ja Viljandimaa piiril paiknev Soomaa on oma inimtegevusest praktiliselt puutumata rabade, soometsade ja looduslikes sängides jõgedega üks Eestimaa looduse pärleid.

1993. aastal rajatud Soomaa rahvuspark on suuruselt teine rahvuspark Eestis, mille 39 884 hektarilisest pindalast koguni poolel laiuvad soised alad. Soomaale iseloomulikud üleujutused võivad pargi kogupindalast katta lausa 17 500 hektarit. Kevadine suurvesi on tuntud kui viies aastaaeg.

Viis aastaaega

Soomaa on sobiv külastamiseks igal aastaajal. Eriti põnev on siin aga just kevadise suurvee ehk viienda aastaaja ajal. Kui vesi on kõrge, siis pääseb kanuuga paikadesse, kuhu muidu ei satu. Samuti võib suurvee ajal tavapärasest enam liikvel näha loomi ja linde, kes muul ajal metsasügavuses või jõeäärsete puude varjus inimsilmale märkamatuks jäävad.

Soomaal on eluhooned ehitatud teisiti, kui mujal Eestis – eesuksega jõe suunas. Kevadine suurvesi tõuseb vahel nii kõrgele, et viib puuriidad ja kergemad hooned paigast. Vanasti valmistuti varakevadiseks suurveeks aegsasti – küpsetati leiba, puuriidad köideti aedade külge, viljakirstud tõsteti pukkidele ning põrandatele löödi lauad risti kinni.

Jõed ja nende tulvad on Soomaal aidanud kaasa mitmete traditsioonide kujunemisele ja püsimisele. Üheks neist on ürgne ühepuupaat haabjas. Ühepuulootsiku ehk haabja ehitamine ja kasutamine Soomaal on kantud UNESCO inimkonna kiireloomulist kaitset vajava kultuuripärandi nimistusse.

Mida Soomaal teha

Soomaa on populaarne loodusenautlejate ja matkajate sihtkoht. Ürgse ilmega jõed on populaarsed kanuuga sõitmiseks. Õpperajad ja rabad sobivad nii jalgsi kui ka räätsadel matkamiseks. Kokku on Soomaa rahvuspargis ja selle lähipiirkonnas Kurgjast Viljandi ja Pärnuni üle 50 erineva RMK puhkerajatise.

Tuntuimad õpperajad Soomaal on Riisa õpperada ja Meiekose õpperada. Soomaa külastuskeskuse juures on Koprarada, kus saab mängida interaktiivset nutimängu ja laudtee on osaliselt läbitav ratastooli ja lapsevankriga. Külastades Soomaad, soovitame kindlasti minna vaatama ka Pärnumaa pikimat rippsilda Jõesuu külas.

Giidiga rahvuspargis matkates saad avastada ürgse looduse kõikvõimsaid nüansse, mida omal käel ei pruugi märgata. Soomaal tegutseb mitmeid teenusepakkujaid, kes korraldavad matkasid ja võimaldavad nii giidiga kui iseseisvalt elamusi kogeda.

Rabamatk, räätsamatk, linnuvaatlus–loodusvaatlus ning kanuusõit on Soomaa avastamise võimalused, millega süüvida rahvuspargi poolmetsikusse rüppe.

Lisaks jääb Soomaa piirkonda hulgaliselt kultuuriloolisi väärtusi: Suure-Kõpu mõis, Tori hobusekasvandus ja Kurgja talumuuseum, mida ühendavad piirkondlike ettevõtete eripalgelised ja aastaajale sobivad loodusturismiteenused.

Soovitused Soomaa külastuseks

Soomaa keskpunktiks on Soomaa rahvuspargi külastuskeskus, kus on avatud näitus kohaliku looduse ja elu-olu kohta. Külastuskeskus asub Kõrtsi-Tõramaal, keset Soomaa rahvusparki. Muuhulgas saab siin näha Soomaad tutvustavat lühifilmi ja UNESCO kultuuripärandi nimistusse kuuluva ühepuulootsiku üht eksemplari.

Külastades Soomaad, austa kohalike inimeste, loomade ja taimede rahu. Liigu vaid selleks ettenähtud radadel ja piirkondades ning hoolitse selle eest, et kõik, mis metsa kaasa võtsid, tuleks koos sinuga ka metsast välja. Tuld on lubatud teha vaid selleks ettenähtud lõkkeplatsidel. Soomaal ei ole toidupoodi, lähim pood asub Tori külas.

Viiendal aastaajal võivad osad teed ning matkarajad olla vee all. Jälgi infot Soomaa.com lehel, RMK Soomaa lehel või küsi veeseisu kohta Soomaa Külastuskeskusest.

Soomaa rahvusparki on võimalik tulla ka bussiga. Bussid Pärnu ja Soomaa vahel ei sõida päev läbi, vaid hommikul ja pärastlõunal, seega planeeri enda reis kindlasti ette. Suurema elamuse saamiseks soovitame Soomaale jääda ka ööbima.

Huvitav teada: