- 2024
- uuring
Uuringu tulemused
Uuringu tulemuste tutvustamine toimus 2. detsembril veebikeskkonnas.
Uuringu tulemusi tutvustavat seminari saate järele vaadata siit.
Valminud on 2024. aasta suvel läbiviidud klienditeekonna uuringu raport. Kokku saadi vastus 225-lt piirkonda külastanud inimeselt. Valdav osa vastajatest olid sisekülastajad.
Tutvu erinevate infograafikatega (jpg), mis koondavad olulisemaid piirkonna tulemusi:
Uuringu eesmärk
2022. aasta kevadel valmis Visit Pärnu külalislahkuse projekti alusel Pärnu turismisihtkoha külalislahkuse uuring. Uuringust selgus, et vähem kui pooltel ettevõtjatel on klienditeekond kaardistatud, sellest omakorda vaid pooled on kaasanud sellesse protsessi oma kliente. Antud tulemuse põhjal on tekkinud olukord, kus ettevõtjatel on teadmine klienditeekonnast ja nad teevad oma tegevusi vastavalt sellele, kuid tegelikult puudub neil tõepõhine informatsioon kliendi käitumisharjumuste kohta ning nende praegused tegevused ei aita kaasa kliendi esma- või korduvkülastusele. Viimase 10 aasta jooksul ei ole Pärnumaal läbi viidud klienditeekonna uuringut sihtkoha üleselt ning seetõttu leiti vajadus kaardistada nii sise- kui ka välisturisti klienditeekonda, mis aitaks teha teadlikumaid ja tulu toovamaid valikuid ettevõtjatel nii oma igapäevases tegevuses kui ka tulevikutegevusi planeerides.
Antud uuringuga soovitakse lisaks tähelepanu pöörata reisijate kestlikele valikutele. Eurobarometer 2021 uuring Attitudes of Europeans towards tourism tulemusena selgus, et suur hulk EU kodanikke (82%) on valmis muutma oma harjumusi toetamaks jätkusuutlikumat turismi. Kuna üha rohkem pööratakse tähelepanu keskkonnasäästlikule mõtteviisi teadvustamisele, siis soovitakse antud uuringu käigus õppida tundma sihtkohta külastavate klientide seisukohti kestliku turismi teemal.
Uuringu tulemusena saadakse ülevaade kliendi käitumisest sihtkohas kogu klienditeekonna vältel. Saadud informatsioon aitab paremini mõista nende käitumisharjumusi (ja eelistusi) ning annab võimaluse leidmaks paremaid viise, kuidas erinevatel klienditeekonna etappidel pakkuda parimat kliendikogemust. Lisaks sellele saadakse ülevaade klientide seisukohast seoses kestliku reisimisega. Uuringu tulemustega loodetakse julgustada ettevõtjaid pöörama rohkem tähelepanu kliendikogemusele, leidma uusi ideid ja väljundeid kestliku turismi pakkumises osalemiseks ning aidata paremini jõuda soovitud sihtgrupini. Uuringu tulemuste põhjal kaardistatakse kitsaskohad, mille põhjal töötatakse välja arendustegevuste kava, mis käsitleb perioodi 2024–2026. Arendustegevuste kava sisaldab ettepanekuid ja soovitusi piirkonna ettevõtjatele ja omavalitsustele.
Piirkondlike klienditeekondade kaardistamine sai alguse 2023. aastal, mil alustati Matsalu rahvuspargi ja Häädemeeste valla piirkonnast. Antud uuringu kohta saab täpsemalt lugeda siit. Uuringu täisraport on leitav siin.
Uuringu läbiviimine
Uuringu läbiviimise partneriks on OÜ Eesti Uuringutekeskus. Projektijuht Riin Pärnamets on panustanud turismivaldkonnas EAS’i uuringute “Eestlaste suvised reisiplaanid” (2021) ning “Üleminek kestlikule turismile Eesti turismisektoris” (2023) elluviimisse.
Andmete kogumine toimus perioodil 15.07 – 05.09.2024 läbi küsimustiku ning intervjuude.
Lõppraport valmis oktoobri lõpuks ning tutvustatakse seejärel kõikidele turismiasjalistele.
Uuringu tulemused
Valminud on 2023. aasta suvel läbiviidud klienditeekonna uuringu aruanne. Uuringu teoreetiliseks aluseks oli klienditeekonna käsitlus, turisti keskkonnakäitumine sihtkohas ning soovitusindeksi metoodika. Andmeid koguti perioodil juuli-august läbi ankeetküsitluse, poolstruktureeritud intervjuu, vaatluse ning eksperimendi.
Uuringus sooviti teada saada:
- Kuidas hankisid külastajad infot piirkonna kohta?
- Milliseid teenuseid oli külastajatel plaanis piirkonnas kasutada/kasutati?
- Milliseid teenuseid soovisid külastajad piirkonnas kasutada, aga mida ei pakutud?
- Millised ootused on külastajal pärast külastust?
- Lisaks: keskkonnakäitumine ja üldine hinnang sihtkohale.
Uuringu tulemused analüüsiks jagati järgmistesse teemagruppidesse:
- Demograafilised näitajad
- Reisieelne ehk planeerimise etapp
- Kohapeal viibimise etapp
- Reisijärgne etapp
- Keskkonnakäitumine
- Üldine hinnang sihtkohale
Lühikokkuvõte
Demograafilised näitajad
Enamik uuringus osalejatest oli vanuses 41–55, saabudes Matsalu rahvuspargi ja Häädemeeste piirkonda lähimaakondadest ning külastades piirkonda enamasti suvekuudel ja puhkuse eesmärgil. Uuritud piirkondade külastajate profiil oli üldjuhul sarnane, erinevusena saab välja tuua, et Matsalu rahvuspargi piirkonda külastati pigem üksi või kaaslasega, samas kui Häädemeeste piirkonnas uuritavate seas oli rohkem peredega külastajaid. Kuna lähimaakondadest saabuvad külastajad moodustavad suurema osa, on oluline olla oma turundustegevustega paremini nähtav lähimaakondades. Uute sihtturgude ja -rühmade köitmiseks on vajalikud lisauuringud. Kummagi piirkonna köitvuse suurendamiseks väljaspool suvehooaega tuleks senisest rohkem tähelepanu pöörata nende piirkondade külastamisega seotud võimaluste loomisele kevadel, sügisel ja talvel ning nende võimaluste köitvale turundamisele.
Reisieelne ehk planeerimise etapp
Peaaegu võrdselt kasutatakse teabe otsimiseks mõlema piirkonna kohta sotsiaalmeedia kanaleid Instagram, Facebook jt, samuti Puhka Eestis/Visit Estonia erinevaid infokanaleid, millest võib järeldada, et vastajad neid kanaleid teavad ja usaldavad. Visit Pärnu erinevaid infokanaleid kasutati vähe, pigem kasutati Google’it ja Google Mapsi. Eriti ilmnes see Matsalu rahvuspargi piirkonna puhul, mida vastajad ei osanud veel seostada Pärnu maakonnaga. Samuti saab öelda, et info mõlema piirkonna kohta tervikuna ei ole ühest kohast leitav. Otsingusõnu „Matsalu“ ja „Häädemeeste“ kasutades kuvatakse infot üksikobjektide ja sündmuste kohta, mitte piirkonna kohta tervikuna. Üks oluline ettepanek on leida võimalusi, kuidas piirkondades olemasolevat infot turismiobjektide, sündmuste ja vaatamisväärsuste kohta linkida Visit Pärnu infokanalitesse selliselt, et turistil avaneks terviklik vaade piirkonna kohta. Tõsta tuleks ka piirkonnas tegutsevate ettevõtjate teadlikkust oma ettevõtet puudutavate andmete ajakohasuse olulisusest Google otsingumootoris ning leida mugav ja kiire viis sündmusi puudutava info jagamiseks Visit Pärnu turundusmeeskonnale.
Kohapeal viibimise etapp
Mõlemas uuritud piirkonnas tõid vastajad välja söögi- ja majutuskohtade nappuse, millest võib järeldada, et neid kas ei ole piisavalt või on info nende kohta puudulik. Teenuste kasutamise kohta ilmnes, et suur osa uuringus osalejatest soovisid kindlasti kasutada või oleksid tõenäoliselt kasutanud mitut teenust, kuid nad seda siiski ei teinud. Järeldada saab, et vastavaid teenuseid kas ei pakutud, info nende kohta ei olnud leitav või köitev, või ei pakutud soovitud teenust külastaja kohalviibimise ajal. Eeltoodu põhjal saab teha ettepaneku kavandada tegevusi ettevõtjate teadlikkuse tõstmiseks teenuste arendamisel, leitavuse (teave), kättesaadavuse (lahtiolekuajad) ja köitvuse (turundus) suurendamisel ning tuua selgemalt esile aasta ringi kasutatavad teenused piirkondades ning kavandada vastavad turundustegevused.
Reisijärgne etapp
Uuringus osalenud vastajad eelistasid tagasiside andmisel suhelda otse teenusepakkujaga, mistõttu tuleks julgustada turismiettevõtjaid ning teisi turismiasjalisi piirkonda külastavate inimestega otse suhtlema (silmast-silma kontakt külastajaga) ning uurima külastuskogemuse, külastaja murede ja rõõmude kohta. Otsesuhtlus kliendiga on hea viis tagasiside saamiseks ja seeläbi nii teenuste, teeninduse kui ka külalislahkuse parendamiseks.
Keskkonnakäitumine
Mõlemas uuritud piirkonnas on keskkonnateadliku käitumise soodustamiseks loodud mitmesuguseid võimalusi. Uuringust selgus, et eelkõige tuntakse puudust prügi liigiti äraandmise võimalustest ja teabest, samuti keskkonnakäitumise juhistest (sh võõrkeelsetest juhistest). Saab järeldada, et külastajad vajavad rohkem keskkonnakäitumisega seotud juhiseid. Oodatava keskkonnakäitumise edendamiseks tuleks leida lihtsad ja kättesaadavad viisid vastavate juhiste (sh looduses käitumine, ühistranspordi kasutamise ja rattaga liikumise võimalused jms) esitlemiseks, samuti märgistada piirkonda tutvustavates kanalites, infomaterjalides jms ära kohad, kus on külastajal võimalik prügi liigiti ära anda.
Üldine hinnang sihtkohale
Nii Matsalu rahvuspargi kui ka Häädemeeste piirkonna külastuskogemust ja külalislahkust hindasid uuringus osalejad poolt üldiselt kõrgelt, valdavalt ollakse rahul vaatamisväärsuste, kogetud teenuste ja tegevusvõimalustega. Ka madalama hinnangu andnud vastajad ei toonud esile negatiivseid põhjendusi. Mõlema piirkonna puhul hinnati loodusväärtusi, vaikust, rahu ja ehedust ning soovitati piirkondi külastada. Jätkata tuleb külalislahkuse koolitustega ja tuua rohkem esile põhjuseid piirkondade külastamiseks aasta ringi. Vaja on toetada ja innustada ettevõtjaid turismiteenuste pakkumise laiendamiseks ning positiivse külastuselamuse suurendamiseks.
Oled külastanud antud piirkondi turistina? Või on seda teinud Sinu sõbrad-tuttavad? Anna oma panus ja täida küsimustik:
Andmete kogumine toimub perioodil 03.07. – 15.08.2023.
Küsimustiku vastanuid ootab lõpus ka väike preemia, mida nad antud piirkonnas kasutada saavad.
Lisaks, kõikide soovijate vahel, kes jätavad lõpus oma kontaktandmed, loositakse välja Visit Pärnu ja Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži meenekotike.
ETTEVÕTJA, kui soovid anda oma panuse uuringu edukusse siis lae alla flaier, jaga seda külastajatele ning julgustade neid uuringust osa võtma!