Puhkajale
Konverentsi-
Professio-Kunagi sadama süvendamiseks ja kaubanduse elavdamiseks ehitatud Pärnu muul on linna üks huvitavamaid vaatamisväärsusi.
Uus laudtee muulile
2019. aasta alguses valmis valgustatud laudtee, mis saab alguse Rannapargist ning lookleb mööda Pärnu jõeäärt. Pea poole kilomeetri pikkune vaiadele ehitatud kergliiklustee lõpeb tuletorni lähedal liivarannal, rajal on pinkidega istumiskohad ja jalgrattahoidjad. Laudtee sai kiiresti väga populaarseks jalutuskohaks kohalike seas, seega soovitame kõigil külastajatel sinna oma tee leida!
Muulile jõudes olge ettevaatlikud, sest kivid võivad olla libedad!
Huvitavad faktid:
- aeg-ajalt jääb muul tervikuna vee alla
- madala veeseisuga on näha isegi varasema puitmuuli postide otsad
- 7 meetri laiuse muulil põhi on ligi 26 meetrit lai ja selle sügavus kuni 5 meetrit
- Legend: Iidse loo järgi peavad noored armunud kõndima koos muuli lõppu, et kinnitada seal oma armastust suudlusega. See toovat armunuile igavese armastuse.
Pärnu muuli ajalugu
Keskajal polnud Pärnus meresadamat. Seetõttu pidi kaubalaevadele lasti vedama lotjadega. Merekaubanduse arengu suureks takistuseks oli liiva settimine jõe suudmealasse. Pärnu suurkaupmeeste nõudmisel andis selle takistamiseks vene keisrinna Katariina II käsu rajada muulid.
19. saj algul rammitigi jõesuudmesse tammepalkidest tarandid. Peale nende lagunemist aga alustati püsivamate kivimuulide rajamist. Nurgakivi asetati pidulikult 1863. a. Eesti- ja Liivimaa kindralkuberneri parun von Lieveni poolt.
Töödega alustati talvel, kui paks jää kattis Pärnu lahte. Jää peal märgistati ära muulide mõõtmed, siis veeti kohale kasevitstest punutud matid, mis laotati jää peale kogu muuli ulatuses. Seejärel hakati kive tooma põldudelt ning äsja lammutatud Pärnu linnamüüridest. Kive veeti kohale ka Häädemeeste ja Kihnu randadest. Kevadel jää sulades vajusid kivid merepõhja.
Mitu aastat kestnud ehitustööd olid väga tulusad ümberkaudsetele talumeestele, kes tõid kohale suuremaid ja väiksemaid kive oma põldudelt. Info jõudis isegi Kihnu ja Riia meremeesteni – sealtki toodi suvel muulide tarvis materjali, mis laevadelt paika uputati. Kivimuulide otstesse ehitati tulepaagid, et hõlbustada laevade öist sissesõitu.
Ehitustööd, mis hõlmasid ka kaldakindlustusi ning laevatee süvendamist, lõppesid 1869. aastal. Sellega algas merekaubanduse tõusuaeg Pärnus. Pärnust veeti tol ajal välja peamiselt metsamaterjali ning lina.
