fbpx

Kas teadsid? Pärnu on Eesti Vabariigi sünnilinn

Kas teadsid, et Pärnut võib pidada Eesti Vabariigi sünnilinnaks, sest just Pärnus loeti esimesena ette Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest ning siit on oma teed alustanud mitmed Eesti Vabariigi algusaegade suurkujud, teiste seas näiteks Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts?

Priidu Saart1
Foto: Priidu Saart

Eesti iseseisvumispäeva tähistatakse ametlikult küll 24. veebruaril, kuid esmakordselt loeti iseseisvusmanifest pidulikult ette Pärnus Endla teatri rõdult 23. veebruari õhtul kell 20.

Iseseisvusmanifesti tõi 23. veebruari pärastlõunal Pärnusse Jaan Soop, Eestimaa autonoomse kubermanguvalitsuse ehk Maavalitsuse asjadevalitseja. Manifesti trükkimine korraldati kiiruga Aleksander Jürvetsoni trükikojas Hospidali tänaval.

Trükisoojad manifestid said valmis nii umbes täpselt samaks ajaks, mil iseseisvusmanifesti Endla teatri rõdult ette plaaniti lugema hakata. Rüütli platsile kogunenud rahvahulgale jagati kätte tekstid ja sini-must-valged lindid. Ning täpselt kell kaheksa saabus see hetk, mil Eesti Maapäeva saadik Hugo Kuusner luges tõrvikute valgel Endla teatri rõdult ette Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti. Piduliku sündmuse auks heisati teatrimajale sinimustvalge lipp ja kõlasid vintpüssi paugud. Orkestri saatel lauldi “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”.

24. veebruari hommikul tulid Pärnu pataljoni roodud ja komandod ning koolide ja seltside esindajad uuesti Rüütli platsile. Toimus esimene paraad ja sinimustvalgete lintidega marsiti mööda Rüütli tänavat kuni raekojani, kus allkirjastati akt Eesti Demokraatilise Vabariigi väljakuulutamise kohta. Samal päeval, 24. veebruaril asus Tallinnas päevakäske välja andma Eestimaa Päästmise Komitee ja moodustati Eesti Ajutine Valitsus.

24. veebruar loeti iseseisvusmanifest ette Toris ja Viljandis. 25. veebruaril jõudis iseseisvusmanifest ka teistesse Eesti linnadesse. Samal ajal liikusid Saksa väed Valgast raudteed pidi Pärnusse ja sealt edasi Tallinna. Algas ligikaudu 9 kuud kestnud okupatsioon Eestis, mistõttu ei ole 25. veebruari hiljem pühana tähistatud.

12. veebruaril 1919 otsustas Konstantin Pätsi juhitud Ajutine Valitsus, et Eesti vabariigi väljakuulutamise päeva hakatakse tähistama 24. veebruaril.

Priidu Saart2
Foto: Priidu Saart
Priidu Saart3
Foto: Priidu Saart

Eesti Vabariigi sünniga seotud olulisemad paigad Pärnus

Eesti Vabariigi sünniloo kõige olulisemaks paigaks võib pidada kunagist Endla teatrit ja selle kõrval asunud Rüütli platsi, mis täna kannab nime Iseseisvuse väljak. Siin väljakul asub iseseisvuse väljakuulutamise mälestusmärk, mis sümboliseerib Endla teatri rõdu oma algses suuruses, kust iseseisvusmanifest ette loeti. Mälestusmärgile on kirjutatud Eesti iseseisvusmanifesti originaaltekst nii vanas kui tänapäevases kirjas ja ka pimedate punktkirjas. Endla teatri hoone oma algses asukohas hävines 1944. aastal. Kunagise teatrimaja koha peal asub praegu hotell Pärnu ja selle kõrval on Endla ajaloolise maja pronksist makett, mis paigaldati siia 1989. aastal.

Aadressil Rüütli 47 asus enne teist maailmasõda uhke puithoone, kus oli muuhulgas ka Eesti demokraatliku erakonna Pärnu osakonna juhi Jaan Karu korter, kelle juurde kogunesid rahvuslikud poliitikutud 23. veebruari õhtul, et paika panna edasine tegevuskava ja minna üheskoos teatrimajja iseseisvusmanifesti ettelugemisele. See hoone ei ole säilinud ja täna on selle asemel silikaattellistest maja.

Hospidali 14 asus trükikoda Meie Kodumaa, kus trükiti iseseisvusmanifestid, mida linnarahvale jagati.

Kohe kunagise Endla teatri kõrval, aadressil Pargi 1 asus Pärnu Eesti pataljoni staap, mida juhtis kapten Feliks-Johannes Tannebaum. Just selle pataljoni püssipaukude saatel kuulutati 23. veebruaril välja Eesti Vabariik. Pataljon osales täies varustuses ka 24. veebruaril toimunud paraadil.

Priidu Saart4
Foto: Priidu Saart
Juhani Särglep & Katri Palm
Foto: Juhani Särglep & Katri Palm

1918. aastal oli 24. veebruar juhtumisi pühapäev ehk kirikupäev. Sel puhul toimus Pärnu Eliisabeti kirikus jutlus, kus Eesti koguduse pastor Ferdinand Alexander Hasselblatt luges kõigile jutlusele tulnud linnakodanikele ette eelmisel õhtul avaldatud iseseisvusmanifesti.

Pärnu raekoda läheb alatiseks Eesti Vabariigi ajalukku, sest just siin sai pidulikult allkirja Eesti demokraatliku vabariigi väljakuulutamise akt, mis on ainulaadne dokument vabariigi väljakuulutamise kohta.

Pärnu poeglaste gümnaasiumist, kus täna asub Pärnu Kuninga tänava põhikool, said tuule tiibadesse suur osa iseseisvumise väljakuulutamisega seotud isikutest. Teiste seas on selle kooli vilistlasteks näiteks Konstantin Päts, Hugo Kuusner ja Jüri Vilms.

Kunagise poeglaste gümnaasiumi ja tänase Kuninga tänava põhikooli ees on mälestusmärk „Ajahetk“ kust saab alguse vabariigi sündimise lugu jutustav marsruut mööda Aia tänavat. Mälestusrajale, mis kannab nime “Läbimurre“, on talletatud meie riigi iseseisvumise olulisemad faktid, isikud ja kuupäevad 1917.-1918. aastast. Marsruut kulgeb Kuninga tänava põhikooli juurest kuni Iseseisvuse väljakuni.

Pärnu kannab Eesti Vabariigi sünnilinna tiitlit au ja uhkusega ning igal aastal toimub Eesti iseseisvumise aastapäeva auks siin mitmeid sündmuseid.

Sel aastal on võimalus osa saada vabariigi sünnilugu jutustavast laternatuurist „Vabariigi sünniradadel Pärnus“, kus avatakse põnevaid seikasid, kuidas juhtus nii, et manifest just Pärnus ette loeti ja kes olid need isikud selle taga, tänu kellele Eesti iseseisvumine teoks sai. Loe tuuri kohta lähemalt siit.

Silver Gutmann1
Foto: Silver Gutmann
Liitu meie uudiskirjaga

Visit Pärnu uudiskiri aitab sul veeta oma järgmise puhkuse Pärnus!