Enam kui saja aasta vanune pitsiline üürimaja Supeluse tänava alguses on detailitundlikult renoveeritud, taastamist ootab veel vaid uhke ja kõrge plekk-katusega torn.

Maja ehitab Aleksander Blumenfeldt mitmes järgus, 1900. aastast pärineb kahekorruselise maja projekt ning 1905. aastast projekt sellele olulises mahus juurdehituse lisamiseks.

1908. aastal saab järgmisena kinnistu omanikuks Pärnu II gildi kaupmees Arnold Marsching (1851-?). Tema isa oli Pärnu kaupmees August Demetrius Marsching (1819-1891) ja vanaisaks Nürnbergist Pärnusse tulnud puuseppmeister Johann Wilhelm Marsching (1767 – 1853). Perekond oli jõukas ning pärandina anti edasi ka mitmeid maju vanalinnas. 1920. aastal lahkub Arnold Marching koos abikaasa Lydiaga elama Saksamaale. Enne seda müüakse ka maja Supeluse tänavas, selle ostab esialgu šveitsi kodanik Alfred Niklaus kellelt omakorda 1919. aastal jõukas Ülejõe kaupmees Johann Aspe.

Aspede suguvõsa pärineb Sauga mõisa Räägu karjamõisast ja nad töötavad end üles Pärnus tuntud kaupmeesteks. Johann ja ta vend Martin peavad kauplust ja restorani Jänesselja teel (Tallinna mnt) ja (Vana-)Rääma tänavate ristmikul. Samuti on Johann osanikuks alates 1928. aastast grupile Ülejõe ärimeestele kuulunud kaubalaevas «Mina», mille edasine saatus on kurb – see torpedeeritakse detsembris 1939. aastal Saksa allveelaeva poolt ning on seega Eesti kaubalaevastiku esimeseks ohvriks II maailmasõjas.

Johann Aspe sureb südamerabandusse 1931. aasta septembris, Supeluse 6 kinnisvara pärib testamendi alusel ta abikaasa Kristine Aspe (1889-1939), kes abiellub uuesti peatselt Johannes Viilbergiga (estn Viljas). Kristine ja Johannes Viljas elavad ise samas majas, korteris nr 5, ülejäänud korterid majas on välja renditud, nii pikaajalistele üürilistele, kui lühiajaliselt suvitajatele.

Rootslasest suveprints

1939. aastal näiteks suvitab siin poolteist kuud lahutatud abielumees, lõbus 50aastane erukapten Rootsist – Arthur Florin, elukutselt võimlemisõpetaja. Traditsioonilisel suvekuningannade ja -printside valimisel valitakse sel aastal Pärnu suvekasiinos (Ammende Villa) suveprintsiks. Nagu kirjeldab ajaleht, valiti ta selleks suure häälteenamusega, kuna on võrdlemisi rikas ja elurõõmus vanapoiss, kes võlus Pärnu õrnema soo südameid.

Tagasiteel koju kukub aga Florin teadmata põhjusel Pärnu-Stockholmi liinilaevalt «Estonia» üle parda ja upub. Pealtnägijate kirjelduse järgi võis teda laevatekil veidi viinastunud olekus olles tabada meeltesegaduse hoog – ta olevat äkki kuue seljast heitnud ning öelnud sõpradele, et hüppab merre natukeseks ujuma. Ja kuigi talle kohe päästerõngas järele heideti ja laev peatati, ei suudetud meest päästa, sest ta «wajus põhja nagu kivi».

Pärnu metskonna kontor

Korter maja esimesel korrusel on antud rendile Pärnu metskonnale, siia paigutati metskonna kontor ja metsaülema ametikorter. «Metsahärraks» oli enne sõda diplomeeritud metsateadlane Bernhard Aleksander Tiismann (estn Tuiskvere, 1901-1983). Hiiumaalt Pühalepast pärit Tiismann lõpetas 1925. aastal Tartu Ülikooli metsaosakonna, on avaldanud teadusartikleid nii metsakasvatusest ja -kasutusest kui metsanduse ajaloost Eestis. Pärnus elasidki ta kontori juures asunud ametikorteris koos abikaasa Meta Tuiskvere ja laste Hillari (snd 1930) ning Ingridiga (1933).

Ainsa majana Supeluse tänaval sai teises maailmasõjas kahjustada maja kõrvale langenud pommi plahvatusest. Traagilist hetke on meenutanud kodus viibinud Tuiskvere peretütar Ingrid. Kuigi otsetabamusest hoone pääses, olevat purunenud kõik maja aknad ja ka osaliselt välissein. Perekond emigreerus 1944 Saksamaale kus Tuiskvere töötas õppejõu ja teadustöötajana Eberswaldi metsaakadeemias ning enda eestvõttel rajatud Lübecki eesti metsatehnikumis. Bernhard Tuiskvere suri 1983. aastal Rootsis.

Maja natsionaliseerimine

Hoone võõrandab nõukogude võim lesestunud Johannes Viljaselt. Korterite väljaüürimine läheb majavalitsuse hallata. 1969. aastal tehtakse hoonele kapitaalremont, maja saab veevärgi ja seni ühiskööke kasutanud elanikud oma korteritesse nii köögid kui vannitoad.

Taasiseseisvumise järel hoone tagastatakse õigusjärgsele omanikule ning kuulub tänaseks korteriomanditena eri perekondadele. Korter esimesel korrusel ehitatakse 1998. aastal ümber kaupluseruumideks, 2000ndatel tegutseb selles massaažisalong ja 2010. aasta lõpul avavad Edgar Maier ja Reio Tilk siin populaarse kiirsöögikoha «Poisi Eine».