Täna Pärnus
Puhkajale
Business Pärnu
Professio-- 2025
- Green Destinations, uuring
Uuringu eesmärk
Turism ning hooajaliselt kasvav turistide arv avaldab mõju ka kohalikule elanikkonnale. Selleks, et saaksime paremini arvestada elanike arvamuste ja hoiakutega, vajame infot, kas ja missugused on piirkonnas turismist tekitatud häirivad mõjud ning kas ja missugune on sektori kasutamata potentsiaal erinevates piirkondades.
Pärnu Linnavalitsus on turismisektori uuringuid kohalike elanike vaatest viinud läbi kolmel korral. Neist viimane, 2023. aasta uuring, käsitles Pärnu linna haldusüksuse elanike arvamusi. 2025. aastal viime läbi sarnase sisuga küsitluse, kuid sel korral on sihtrühmaks Pärnu maakonna elanikud.
Uuringu eesmärk on välja selgitada kas mõni turismisektoriga seonduv tegevus suurendab ja/või vähendab kohalike elanike rahulolu ning mis aitaks nende rahulolu turismisektori suhtes parendada/suurendada. Uuringu tulemusena saame ülevaate kohalike elanike suhtumisest nii turismisektorisse kui ka piirkonna külastajatesse ning kaardistatud turismisektoriga seonduvad rõõmu- ning murekohad.
Soovime eelnevat arvesse võttes saada sisendit turismisektori arendus- ja turundustegevusteks, mis aitavad tõsta sektori kuvandit kohalike elanike silmis, leida võimalusi nende paremaks kaasamiseks ning lähtuda tegevuste elluviimisel kestlikest põhimõtetest. Uuringu tulemustele põhinedes viiakse turismisektori arendustegevuste tegevuskavasse sisse vajalikke tegevusi, lähtudes eelarve võimekusest. Tulemusi jagatakse kohaliku omavalitsuse esindajatega.
Kehtivas Pärnu turismistrateegias on välja toodud viis väljakutset, millest üks on „Kogukonna kaasamine ja valdkonna maine kujundamine“. Antud väljakutse raames hindame elanike rahulolu turismiga nende kodukohas. Väljakutse eduka toimetulemise üheks mõõdikuks on kohalike elanike uuringust pärit indikaator, mis võtab kokku Pärnu linna elanike indikatiivse rahulolu turismiga nende kodukohas
Viimaste aastate sihtkohaarenduse üks võtmesõnadest on kestlik areng. Pärnus on kestliku arengu üheks raamistikuks Roheliste Sihtkohtade võrgustik, mille standardi järgi on Pärnu alates 2023.aastast hõbetasemel. Kestlik areng hõlmab turismi ja turistide avaldatava mõjuga arvestamist elanikkonna rahulolule ning nende kaasamist. Läbi antud teema uurimise anname oma panuse sotsiaalsesse heaolusse, selgitades välja kitsaskohad ning pakkudes võimalikke lahendusi kohalike elanike rahulolu tagamiseks ning nende kaasamiseks turismi planeerimisse.
Uuringu läbiviimine
Uuringu läbiviimise partneriks on Tartu Ülikooli Pärnu kolledži uurimisrühm koosseisus Margrit Kärp, Aime Vilgas ja Kandela Õun.
- Ankeetküsitlus on avatud maakonna elanikele septembris
- Andmete analüüsimine toimub oktoobris
- Tulemused on valmis novembris, mille järel seda tutvustatakse kohalike omavalitsuste esindajatele
Sama uuringu raames korjatakse 2023. aastal Pärnu linnas läbiviidud uuringu järgselt elanike tunnetusliku mõju turismisektorisse. Tegemist on kehtiva turismistrateegia näidikuga, mille raames hinnatakse turismisektori arendamist kooskõlas kohalike elanikega.
Uuringu tulemused
Tartu Ülikooli Pärnu kolledži uurimisrühm viis Pärnu Linnavalitsuse tellimusel läbi uuringu, mille fookuses olid järgmised teemad:
- turismiga seotud hoiakud vastajate kodukohas;
- kohalike elanike rahulolu turismiga;
- kestlikkuse kolm peamist printsiipi: sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnaalane.
Lühikokkuvõte
Uuringu tulemused näitavad, et Pärnu linna erinevate piirkondade elanikud soovivad turismiteemal kaasa rääkida. Enamik vastanutest on vanuses üle 41 aasta, mis viitab sellele, et keskealised ja vanemad elanikud hindavad elukeskkonna olulisust ning soovivad piirkonna turismiarengu kujundamisel osaleda. Turismi mõju tajutakse linnaosades erinevalt. Enam vastuseid laekus turistirohketest linnaosadest, kus elanikud tunnevad turismi mõju tugevalt. Turismist majanduslikku kasu mitte saavad isikud on mures turistide liikumise, parkimise ja üldise liiklusolukorra pärast. Enamik vastajaid mõistab turismi majanduslikku kasu piirkonnale, kuid tunnetab sektori ebastabiilsust. Negatiivseid keskkonnamõjusid, nagu jäätmeteke ja liiklusummikud, tajutakse rohkem kui turismiga kaasnevaid positiivseid mõjusid. Turismi positiivset mõju kultuurile hindavad vähem need, kes töötavad turismisektoris. Samas kohalikud kasutavad turistide jaoks loodud võimalusi ning näevad neid eluviisi osana ja sotsiaalsete suhete soodustajana kogukonnas. Üldiselt näitavad uuringu tulemused, et kohalikel elanikel on huvi turismi arengu ja mõjude üle arutlemiseks ning neil on rohkelt ideid nii turismi edendamiseks kui ka rahuolu suurendamiseks.
Mis edasi?
Uuringus nii mõnegi välja toodud murekohaga on tegelemas nii sihtkoha juhtimisorganisatsioon kui ka kohalik omavalitsus ja ka ettevõtjad. Näiteks arendatakse Visit Pärnu kodulehe kasutajamugavust ning turundustiim teeb hoogsalt maakonna turundust, et inimest linnast maapiirkonna ettevõtjateni jõuaks. Järjest enam on ettevõtjad avastamas jõeääre potentsiaali ning loonud sinna piirkonda teenuseid. Tegeletakse matkaautodele parkimislahenduse leidmisega ning jäätmete vallas on nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil aktiivselt järjest muutusi toimumas.
Vastavalt uuringust saadud sisendile tegeleb sihtkoha juhtimisorganisatsioon murekohtade parendamisega nii oma töö raames kui ka suhtleb välja toodud murekohtade vastutusvaldkonna inimestega. Kindlasti aga leitakse viise, kuidas kohalike elanike poolt välja toodud positiivsed sõnumid ka külastajateni jõuaksid!
