Aastal 2001. valmib siin massiivne nelja korruse ja 39 korteriga hoone, nn. Supeluse Maja, autoriks arhitektibüroo J. Okas & M. Lõoke. Samas, tegu ei olnud esimese majaga sellel asukohal, ega ka esimese siia kavandatud kortermajaga…
Fridolinide maja
Suurele kinnistule Supeluse ja Esplanaadi tänavate servas ehitab Pärnu aidamees Jüri Fridolin väikese puumaja 1835. aastaks. Noorelt surnud mehe pärijaks saab tema paljulapseline perekond, kelle kätte jääb kinnistu veel enam kui sajaks aastaks.
Alates 19. sajandi lõpust poolel elab majas Fridolini tütre Bertha perekond. Bertha Luise Fridolin on 1896. aastal abiellunud Heinrich Schwartziga. 1920ndatel kolivad väikestesse tubadesse maja teisel korrusel lisaks kaks Bertha Venemaalt opteerunud vanatüdrukust õde – Emilie ja Adelheid Fridolin. Pereisa Heinrich Schwartz sureb 1926. aastal, viimase pereliikmena võõrandab nõukogude võim maja nende tütrelt, Erika Schwartzilt.
Maja natsionaliseeritakse kuna rannarajooni ja kesklinna piiril asuvale hea asukohaga platsile nähakse ette avalikku funktsiooni. Esmalt kavandab linna täitevkomitee siia suurt võistlusspordialade võimlat, mis sobiks ühtlasi ka propaganda- ja poliitürituste korraldamiseks, seejärel planeeritakse 250-kohalist iseteenindussööklat suvekülaliste teenindamiseks. Kuna aga ehitamiseni kuidagi ei jõuta, antakse suurem osa krundist kasutusele II keskkoolile katseaiana.
Koidula kooliaed
Arvatavasti 1952. aastal otsustatakse Fridolinide suur aed anda Pärnu Lydia Koidula nimelise II keskkooli kasutusse kooli katseaiana, entusiastist direktori Jüri Ermi eestvõttel koostatakse kavand kus nähakse ette viljapuuaeda, marjapõõsaste aeda, köögiviljade ja põllukultuuride osakonda, lisaks ka kiviktaimlat, lillepeenraid ning õuesõppeklassi.
Kooli õppe-katseaedadel oli nõukogude koolis tähtis ülesanne – tutvustada lastele mitšurinliku agrobioloogia aluseid, anda praktilisi kogemusi taimede kasvatamisel ning lisaks arendada õpilastes armastust töö vastu. Suuremad tööd kooliaias toimusid kevadeti enne eksamite algust, suvisel ajal moodustati brigaadid linnas elavatest õpilastest, iga brigaad töötas nädal aega 2-3 tundi päevas.
Ehitamata kõrghoone
1974. aastaks saab täitevkomitee tellimusel Eesti Maaehitusprojekti Pärnu osakonnas valmis uus suurejooneline projekt 9korruselise tornelamu ehitamiseks. Esialgse eskiisi koostas Jüri Jaama, arhitekt, kelle ehk märgilisemaks tööks koostöös Andres Ringoga valminud Pärnu KEKi administratiivhoone. Planeeritava korrusmaja tänavatasandile kavandatakse piirkonnas seni puuduvat suuremat toidukauplust, mis Pärnule tavapäraselt pidi hakkama kandma sõpruslinna nime (sel puhul siis «Vaasa»). Ning mis eriti tähtis – sellest kõrghoonest pidi saama esimene liftiga korterelamu Pärnus. Ja kuigi nüüd lammutati ka arhailine Fridolinide perekonnamaja, lükkus kõrghoone ehitamine aina edasi.
Plats seisis tühi kuni nõukogude aja lõpuni, kui välja arvata selle tagaservas paiknenud väike meteoroloogiajaam. Alles 2001. aastal valmis siin massiivne nelja korruse ja 39 korteriga hoone, nn. Supeluse Maja, autoriks arhitektibüroo J. Okas & M. Lõoke. Supeluse Maja ehitab ja müüb FKSM, maja saab nurgakivi 2001 veebruaris ja suveks juba esimene etapp valmis, teine osa majast valmib aasta hiljem. Ja muide – Supeluse Maja müüakse kui esimest liftiga varustatud kortermaja Pärnus!