Täna Pärnus
Puhkajale
Konverentsi-
Professio-- 2024
- uuring
Soome sihtturg on kogu Eestis ning nii ka Pärnumaal kõige suurema osakaaluga ja olulisem välisturg. Tulenevalt sellest on läbi aastate korraldatud mitmeid uuringuid, et paremini mõista soomlaste reisimise harjumusi, eelistusi ning ootuseid ja soove. Värskemad riiklikul kui ka sihtkoha tasandil tehtud uuringud on järgmised:
- Pärnu Linnavalituse tellimusel 2022. aastal „Pärnu uuring Soome sihtturu kohta“;
- EASi ja KredExi ühendasutuse tellimusel 2023. aastal „Soome elanike reisikavatsused ja huvi Eestisse reisimise vastu“;
- EASi ja KredExi ühendasutuse ja Tallinna Strateegiakeskuse tellimus 2023. aastal “Väliskülastajate piiriuuring” (saab võtta välja eraldi andmed Soomest pärit külastajate kohta).
Vaatamata läbiviidud uuringutest saadud tulemustele ning nende põhjal ellu viidud muudatustele nii sihtkoha juhtimise tasandil kui ka ettevõtjate poolt, ei ole märgatavaid muutusi külastatavuse osas toimunud. Uuringu tulemustes soovime saada vastust küsimustele, et mis põhjusel Soome külastaja meieni ei jõua; mis hetkel ning miks otsustab ta mõne teise sihtkoha kasuks; mis on need tõrketegurid sihtkoha valiku etapis Pärnu eelistamisel; kes on Pärnu peamised konkurendid nende silmis ning millised teemad ja valdkonnad tõstaksid huvi Pärnu külastuse vastu.
Uuringu tulemusena saame veelgi detailsema sihtturu külastaja seisukoha Pärnu kui potentsiaalse puhkuse ja/või töö sihtkoha osas. Tulenevalt uuringu tulemustest saab Visit Pärnu meeskond oma igapäevastes arendus- kui ka turundustegevustes arvestada saadud tulemustega ning nügida sihtkoha erinevaid huvigruppe panustamaks Soome külastajate huvi, Pärnu kui sihtkoha vastu, hoidmisesse ja kasvatamisse. Tulenevalt uuringu tulemustele saame leida võimalusi pakkumaks ettevõtjatele lisa infot või koolitusi oma toodete ja teenuste arendamiseks. Uuringu tulemustega saame julgustada ettevõtjaid leidma uusi ideid ja väljundeid teenuste ja toodete pakkumises ning aidata paremini jõuda soovitud sihtgrupini.
Uuringu läbiviimine
Uuringu läbiviimise partneriks on Turu-uuringute AS. Projektijuht Iivi Riivits-Arkonsuo on Turu-uuringute AS-is töötanud alates 1997. aastast. Paralleelselt töötamisega uuringujuhina kaitses Iivi magistrikraadi Tallinna Tehnika Ülikooli majandusteaduskonnas 2005. aastal ja doktorikraadi 2015. aastal. Tal on rohkelt kogemusi nii kvantitatiiv- kui kvalitatiivuuringute läbiviimisel.
Septembris algab intervjueeritavate värbamiseks juhendi loomine. Intervjuud toimuvad oktoobrist novembri keskpaigani. Seejärel toimub tulemuste süntees ning analüüs. Lõppraport valmib detsembri keskpaigas ning tutvustatakse seejärel kõikidele turismiasjalistele uue aasta alguses.
Uuringu elluviimiseks on kaasatud sihtkohast Visit Pärnu tiimiliikmed Silva Koemets ja Margus Randmäe. Suur tänu läheb samuti Hedon Spa & Hotelli müügiosakonna juhi Romet Rahnule ning Helen Hubergile Mamm&Frukt veinimajast. Jagades protsessi käigus oma kogemust Soome külastajatega, panustavad nad kvaliteetse intervjuu raamistiku loomisse, et sinna saaksid sisse just need teemad, mis ettevõtja vaatest on kõige olulisemad.
Uuringu tulemused
Valminud on 2023. aasta suvel läbiviidud klienditeekonna uuringu aruanne. Uuringu teoreetiliseks aluseks oli klienditeekonna käsitlus, turisti keskkonnakäitumine sihtkohas ning soovitusindeksi metoodika. Andmeid koguti perioodil juuli-august läbi ankeetküsitluse, poolstruktureeritud intervjuu, vaatluse ning eksperimendi.
Uuringus sooviti teada saada:
- Kuidas hankisid külastajad infot piirkonna kohta?
- Milliseid teenuseid oli külastajatel plaanis piirkonnas kasutada/kasutati?
- Milliseid teenuseid soovisid külastajad piirkonnas kasutada, aga mida ei pakutud?
- Millised ootused on külastajal pärast külastust?
- Lisaks: keskkonnakäitumine ja üldine hinnang sihtkohale.
Uuringu tulemused analüüsiks jagati järgmistesse teemagruppidesse:
- Demograafilised näitajad
- Reisieelne ehk planeerimise etapp
- Kohapeal viibimise etapp
- Reisijärgne etapp
- Keskkonnakäitumine
- Üldine hinnang sihtkohale
Lühikokkuvõte
Demograafilised näitajad
Enamik uuringus osalejatest oli vanuses 41–55, saabudes Matsalu rahvuspargi ja Häädemeeste piirkonda lähimaakondadest ning külastades piirkonda enamasti suvekuudel ja puhkuse eesmärgil. Uuritud piirkondade külastajate profiil oli üldjuhul sarnane, erinevusena saab välja tuua, et Matsalu rahvuspargi piirkonda külastati pigem üksi või kaaslasega, samas kui Häädemeeste piirkonnas uuritavate seas oli rohkem peredega külastajaid. Kuna lähimaakondadest saabuvad külastajad moodustavad suurema osa, on oluline olla oma turundustegevustega paremini nähtav lähimaakondades. Uute sihtturgude ja -rühmade köitmiseks on vajalikud lisauuringud. Kummagi piirkonna köitvuse suurendamiseks väljaspool suvehooaega tuleks senisest rohkem tähelepanu pöörata nende piirkondade külastamisega seotud võimaluste loomisele kevadel, sügisel ja talvel ning nende võimaluste köitvale turundamisele.
Reisieelne ehk planeerimise etapp
Peaaegu võrdselt kasutatakse teabe otsimiseks mõlema piirkonna kohta sotsiaalmeedia kanaleid Instagram, Facebook jt, samuti Puhka Eestis/Visit Estonia erinevaid infokanaleid, millest võib järeldada, et vastajad neid kanaleid teavad ja usaldavad. Visit Pärnu erinevaid infokanaleid kasutati vähe, pigem kasutati Google’it ja Google Mapsi. Eriti ilmnes see Matsalu rahvuspargi piirkonna puhul, mida vastajad ei osanud veel seostada Pärnu maakonnaga. Samuti saab öelda, et info mõlema piirkonna kohta tervikuna ei ole ühest kohast leitav. Otsingusõnu „Matsalu“ ja „Häädemeeste“ kasutades kuvatakse infot üksikobjektide ja sündmuste kohta, mitte piirkonna kohta tervikuna. Üks oluline ettepanek on leida võimalusi, kuidas piirkondades olemasolevat infot turismiobjektide, sündmuste ja vaatamisväärsuste kohta linkida Visit Pärnu infokanalitesse selliselt, et turistil avaneks terviklik vaade piirkonna kohta. Tõsta tuleks ka piirkonnas tegutsevate ettevõtjate teadlikkust oma ettevõtet puudutavate andmete ajakohasuse olulisusest Google otsingumootoris ning leida mugav ja kiire viis sündmusi puudutava info jagamiseks Visit Pärnu turundusmeeskonnale.
Kohapeal viibimise etapp
Mõlemas uuritud piirkonnas tõid vastajad välja söögi- ja majutuskohtade nappuse, millest võib järeldada, et neid kas ei ole piisavalt või on info nende kohta puudulik. Teenuste kasutamise kohta ilmnes, et suur osa uuringus osalejatest soovisid kindlasti kasutada või oleksid tõenäoliselt kasutanud mitut teenust, kuid nad seda siiski ei teinud. Järeldada saab, et vastavaid teenuseid kas ei pakutud, info nende kohta ei olnud leitav või köitev, või ei pakutud soovitud teenust külastaja kohalviibimise ajal. Eeltoodu põhjal saab teha ettepaneku kavandada tegevusi ettevõtjate teadlikkuse tõstmiseks teenuste arendamisel, leitavuse (teave), kättesaadavuse (lahtiolekuajad) ja köitvuse (turundus) suurendamisel ning tuua selgemalt esile aasta ringi kasutatavad teenused piirkondades ning kavandada vastavad turundustegevused.
Reisijärgne etapp
Uuringus osalenud vastajad eelistasid tagasiside andmisel suhelda otse teenusepakkujaga, mistõttu tuleks julgustada turismiettevõtjaid ning teisi turismiasjalisi piirkonda külastavate inimestega otse suhtlema (silmast-silma kontakt külastajaga) ning uurima külastuskogemuse, külastaja murede ja rõõmude kohta. Otsesuhtlus kliendiga on hea viis tagasiside saamiseks ja seeläbi nii teenuste, teeninduse kui ka külalislahkuse parendamiseks.
Keskkonnakäitumine
Mõlemas uuritud piirkonnas on keskkonnateadliku käitumise soodustamiseks loodud mitmesuguseid võimalusi. Uuringust selgus, et eelkõige tuntakse puudust prügi liigiti äraandmise võimalustest ja teabest, samuti keskkonnakäitumise juhistest (sh võõrkeelsetest juhistest). Saab järeldada, et külastajad vajavad rohkem keskkonnakäitumisega seotud juhiseid. Oodatava keskkonnakäitumise edendamiseks tuleks leida lihtsad ja kättesaadavad viisid vastavate juhiste (sh looduses käitumine, ühistranspordi kasutamise ja rattaga liikumise võimalused jms) esitlemiseks, samuti märgistada piirkonda tutvustavates kanalites, infomaterjalides jms ära kohad, kus on külastajal võimalik prügi liigiti ära anda.
Üldine hinnang sihtkohale
Nii Matsalu rahvuspargi kui ka Häädemeeste piirkonna külastuskogemust ja külalislahkust hindasid uuringus osalejad poolt üldiselt kõrgelt, valdavalt ollakse rahul vaatamisväärsuste, kogetud teenuste ja tegevusvõimalustega. Ka madalama hinnangu andnud vastajad ei toonud esile negatiivseid põhjendusi. Mõlema piirkonna puhul hinnati loodusväärtusi, vaikust, rahu ja ehedust ning soovitati piirkondi külastada. Jätkata tuleb külalislahkuse koolitustega ja tuua rohkem esile põhjuseid piirkondade külastamiseks aasta ringi. Vaja on toetada ja innustada ettevõtjaid turismiteenuste pakkumise laiendamiseks ning positiivse külastuselamuse suurendamiseks.
Oluline info:
Uuringu läbiviimist kaasrahastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.
Küsimuste või huvi korral võta ühendust koordinaatoriga:
Silva Koemets
Pärnu Linnavalitsuse turismiarenduse peaspetsialist
silva.koemets@parnu.ee
