Turismiasjaliste ümarlaud 1. oktoobril

Esimesel oktoobril kogunes Pärnu linnavalitsuse kutsel paarkümmend Pärnu linna ja maakonna turismiasjalist. Kokkusaamisel olid kõneks mitmed teemad, nagu näiteks sihtkoha arenduse plaanid aastateks 2021-2024, turismistrateegia koostamine ja Pärnu lennujaama arengud.

Kuigi turismisektor on koroonakriisis kõige enam räsida saanud ettevõtlusharu ning turisminduse tulevik on täna ebamäärasem kui eales varem, tuleb Pärnu linnavalitsuse arenguteenistuse juhataja Anneli Lepa sõnutsi otsida võimalusi edasiminekuks. Kasutada nullpunkti ära muu hulgas selleks, et mõelda: kuhu suunas peaks Pärnumaa kui turismisihtkoht tervikuna liikuma. Ehk nagu praegu on populaarne öelda: kriisi ei tohi lasta raisku minna!

EAS ja koostöö

Muutuste ja koostöö vajalikkust toonitas ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskuse sihtkohtade arendusjuht Kristiina Jors, kes tõdes, et turismisihtkoha piirid ei ühti sageli haldusterritoriaalsete piiridega ning sihtkoha mõiste on märksa laiem hõlmates ka turismitooteid, elamusi, piirkondlikku eripära jms. Näiteks Pärnu puhul laieneb sihtkoha mõiste tervele maakonnale ning laiemalt võttes Lääne-Eesti mandriosale ja saartelegi. Mida kaugemalt vaadata, seda avaramalt üht sihtkohta tõlgendatakse.

Jors tõi välja sedagi, et konkreetse sihtkoha müük ja turundus ei ole enam nii olulised, kui on DMO – destination management organization, mille eestikeelne vaste võiks olla sihtkoha juhtimise või korraldamise organisatsioon.

Eestis tegutseb ca 40 erinevat geograafilist piirkonda esindavat sihtkoha organisatsiooni, lisaks veel 30 otseselt turismivaldkonnaga seotud erialaliitu. Et killustatus on arengu pidur, mitte vedur, soovib EAS-i turismiarenduskeskus, et Eestis tegutseks aastaks 2024 kümnete väikeste organisatsioonide asemel 5-8 tugevat ja elujõulist organisatsiooni. Nende tegevus ei sõltuks siis enam ainult kohalikust omavalitsusest või projektidest, vaid oleks rahastatud läbi EAS-i riigieelarvest. Niisuguse suundumuse realiseerumine tähendaks ümberkorraldusi kohalikele külastuskeskustele ja turismiinfopunktidele, tänasest märksa suuremat digitaliseeritust ja efektiivsemat andmehaldust.

Uus turismistrateegia

Kõik see aga eeldab omakorda päris uue turismistrateegia koostamist, kuhu oleks võrdsete partneritena kaasatud kohalikud omavalitsused, Leader tegevusgrupid ja ettevõtjad. Mõni kohtumisel osalenud Pärnu(maa) ettevõtjatest leidis, et võib-olla ei ole strateegia koostamiseks praegu kõige parem aeg. Tuleviku osas valitseb täielik teadmatus ning nagu käesolev aasta on näidanud, ei pruugi tänaste teadmistega homme enam midagi teha.

Arenguteenistuse juhataja sõnul tuleks läbimõeldud tegevuskava kokkupanekuga siiski algust teha, sest strateegia olemasolu ei ole vajalik üksnes meile endile, vaid ka Euroopa Liidu uuel rahastamisperioodil avanevatest struktuurifondidest toetuste saamisel. Strateegia koostamisse kaasatakse Lepa kinnitusel kõiki turismiettevõtteid, kes seda soovivad, sest paljuski just nende äritegevuse edendamiseks strateegiat tarvis ongi.

Pärnu lennujaam

AS Tallinna Lennujaama juhatuse liige ja käitusdirektor Einari Bambus andis kohtumisel osalenutele väikese ülevaate arengutest Pärnu lennujaamas, kinnitades, et rekonstrueerimistööd edenevad plaanipäraselt, uuendatud lennuliikluse ala valmib 2021. aasta suvel ning terminal tuleva aasta lõpus.

Pärnu märgis, sügiskampaania ja tulevikuplaanid

Turismiasjalised arutlesid ka selle suve hakul Pärnu majutusettevõtetele väljastatud turvalisuse märgise üle. Tunnusmärgise kirjaga „Pärnu linn soovitab, ettevõte kinnitab: meil on turvaline“ lunastas 22 kohalikku majutusettevõtet. Suvepealinna ettevõtted ja Pärnu linn olid esimesed, kes seesuguse algatusega välja tulid. Nüüdseks on pärnakate eeskuju järginud tartlased, kes jagavad sarnaseid tarbijamärke nii majutus- kui toitlustuskohtadele. Pärnu linngi on teinud kohalikele söögikohtadele ettepaneku turvalisusemärgi-algatusega liituda.

Pärnu turismiettevõtjate toetamist jätkab linn ka alanud sügisel ja talvel. Juba sel esmaspäeval, 5. oktoobril algab koolivaheajakampaania, millega kutsutakse Eesti peresid Pärnusse puhkama ja aega veetma. Siseturule suunatud nähtavuskampaania levib 18. oktoobrini erinevates digi- ja sotsiaalmeediakanalites ning selle eelarveks on 10 000 eurot. Teine siseturukampaania on kavandatud jõulude-eelsesse perioodi.

Pärnu linna ja maakonna turismiasjaliste järgmine kokkusaamine toimub novembris.