Puhkajale
Konverentsi-
Professio-Avasta rohelise Pärnu võlud
Pärnu maakond on üks rohelisemaid paiku Eestis. Üle 20% Pärnu linna pindalast moodustavad erinevad pargid ja rohealad ning ligi 50% Pärnu maakonna pindalast on kaetud metsadega. Liites siia juurde veel keskkonnasäästliku mõtteviisi ning mere, jõe ja rannaalad, võib Pärnut pidada igati roheliseks paigaks, kus on hea elada ja kuhu on alati hea puhkama tulla.
Lisaks looduse säilitamisele hoitakse siin au sees ka vanu traditsioone ning väärtustatakse kohalikku toitu, kultuuri, keskkonda ja muidugi ka kogukonda ennast. Külastamist väärivaid kohti leiab kõikjalt üle Pärnu maakonna – Kihnust kuni Soomaani, Kablist kuni Matsaluni. Pärnu linn on pärjatud ka Green Destination ehk rohelise sihtkoha tiitliga, olles üks seitsmest rohelisest sihtkohast Eestis.
Liigirohked pargid
Pärnu uhked pargialleed lausa kutsuvad jalutama. Neist kõige suurem on rannapark, mis on looduskaitse all ja enam kui 100 aastat vana. Siin võib kohata selliseid eestimaised liike nagu mänd, tamm, must lepp, vaher, sookask, kuusk ja pärn. Võõrliikidest on esindatud näiteks läänepärn, euroopa lehis, serbia kuusk, pensilvaania saar, berliini pappel ja rumeelia mänd. Rannapargist viib läbi terviserada ja siin on palju istumiskohti, kus on hea jalga puhata või piknikku pidada. Pargiala on jagatud teemade ja kasutuse järgi erinevateks osadeks. Pargi merepoolses osas asub linna kõige populaarsem mänguväljak.
Pärnu linna kõrgeim punkt kannab nime Munamägi ja seda ümbritseb Munamäe park. Loodushuvilistel tasub lähemalt uudistada seal kasvavaid puid, sest Munamäe nõlvadelt võib leida näiteks Eestis suhteliselt harva kasvava musta männi ja kollase kase. Munamäest edasi jalutades viib tee Vallikääru parki, mis asub kunagist linnamüüri ümbritsenud vallidel ja vallikääru alal. Siin võib kohata vanu ja väärikaid pärnapuid ning nautida kõrge purskkaevu sillerdust ja kohinat.
Palju võimalusi autovabalt liiklemiseks
Pärnu linn on nii kompaktne, et seda saab edukalt avastada jalgsi või jalgrattaga. Värskes õhus liikumine pakub mõnusat vaheldust autosõidule, lisaks võimaldab minna külastama kohti, kuhu autoga ei pääsegi – nagu näiteks Pärnu muul, Mai kergliiklustee ja vaatlustorn või Jaansoni terviserada.
Pärnus on kokku üle 85 km jalgrattateid ja jalgrattaga saab sõita ka linnast kaugemale, näiteks Valgeranda või Lottemaale. Pärnusse puhkama tulles ei pea ise ratast kaasa võtma, sest Pärnus on mitmeid kohti, kust saab jalgrattaid rentida. Google Mapsi abil on kokku pandud jalgrattatuurid linnas sees ja linnast välja erinevatel suundadel nagu näiteks Pärnu – Ikla, Pärnu – Soomaa ja Pärnu – Kihnu.
Ainulaadne Unesco pärand
Pärnu maakonnas asub kaks ainulaadset vaatamisväärsust, mis on kantud Unesco maailmapärandi nimekirja. Neist esimene on Kihnu saar ja selle kultuuriruum, mida võiks kord elus külastada igaüks, kes on huvitatud ehedast kultuuripärandist, omapärasest loodusest ja sõbralikest inimestest. Kihnu kultuur on juba enam kui 600 aastat vana ja kohalikud kannavad seda edasi põlvest põlve au ja uhkusega. Kihnu saar on valitud ka Euroopa TOP 100 kestliku turismi edulugude sekka.
2021. aastal lisandus Unesco vaimse kultuuripärandi nimekirja veel teinegi Pärnumaa pärand – Soomaa ühepuulootsiku ehk haabja ehitamine ja kasutamine. See sõiduriist oli ja on ka tänapäeval Soomaal kasutatav eelkõige kevadiste suurvete ajal ehk viiendal aastaajal. Tegemist on ühest puust õõnestatud madalapõhjalise kanuud meenutava paadiga, mille abil on võimalik liigelda ka seal, kuhu veetõusu ajal jalgsi või muu sõidukiga ei pääse. Haabja ehitus algab sobiva puu leidmisest ja enamasti kasutatakse selle valmistamiseks haavapuud.
