Täna Pärnus
Puhkajale
Konverentsi-
Professio-Avasta rohelise Pärnu võlud
Pärnu maakond on üks rohelisemaid paiku Eestis. Üle 20% Pärnu linna pindalast moodustavad erinevad pargid ja rohealad ning ligi 50% Pärnu maakonna pindalast on kaetud metsadega. Pärnumaa üle 600 km pikkune rannajoon ning sellele lisanduvad jõed ja järved muudavad piirkonna looduse veelgi mitmekesisemaks. Liites siia juurde veel keskkonnasäästliku mõtteviisi, võib Pärnut pidada igati roheliseks paigaks, kus on hea elada ja kuhu on alati hea puhkama tulla.
Lisaks looduse säilitamisele hoitakse siin au sees ka vanu traditsioone ning väärtustatakse kohalikku toitu, kultuuri, keskkonda ja muidugi ka kogukonda ennast.
Külastamist väärivaid kohti leiab kõikjalt üle Pärnu maakonna – Kihnust kuni Soomaani, Kablist kuni Matsaluni.
Rahvusvahelised tunnustused
Pärnu plussid nii elukeskkonna kui reisisihtkohana ei ole jäänud üldsusele märkamata, millest annavad aimu aastate jooksul saadud erinevad rahvusvahelised tunnustused.
- 2023. aastal valis rahvusvaheline säästvat turismi arendav organisatsioon Green Destinations Pärnu eduloo Sindi kärestiku arendamisest maailma reisisihtkoha esisajasse ning tunnustas Pärnu sihtkohta jätkusuutliku ning säästliku arendamise eest hõbetaseme märgisega. Loe rohkem Pärnule antud Green Destinations sertifikaadist.
- 2021 kanti UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja Soomaa ühepuulootsiku ehk haabja ehitamine ja kasutamine.
- 2021 omistas Euroopa Kaitsealade Liit Matsalu ja Soomaa rahvusparkidele kvaliteedimärgi, millega tunnustatakse piirkondade loodusturismi säästlikku arendamist
- 2020 ja 2021 valis rahvusvaheline säästvat turismi arendav organisatsioon Green Destinations (rohelised sihtkohad) Pärnu eduloo rannaniidu linnalehmadest maailma kestlike reisisihtkohta esisajasse ning 2021 tunnustas Pärnu sihtkohta jätkusuutliku ning säästliku arendamise eest pronkstaseme märgisega.
- 2020 võitis Pärnu Läänemere kõige jätkusuutlikuma turismi sihtkoha auhinna
- Europarc Federation säästva turismi kvaliteeditunnus on omistatud nii Matsalu (2015, 2020) kui Soomaa (2020) rahvuspargile
- 2019 valiti Pärnu European Destinations of Excellence konkursil Eesti parimaks heaolu- ja terviseturismi sihtkohaks
- 2018 valis Lonely Planet Pärnu külastamist väärivate vähetuntud rannalinnade esikümnesse
- 2009 võitis Pärnu sihtkohas paiknev, üle-euroopalisse kaitsealade võrgustikku kuuluv Soomaa rahvuspark Eesti avastamata aarete konkursil esikoha
- Pärnu maakonnas paiknev Kihnu saar ühes Kihnu kultuuriruumiga on kantud UNESCO suulise ja vaimse pärandi maailmanimekirja
Green Key märgistus
Üheskoos Green Destinations projektis osalemisega alustas Pärnu Green Key märgistuse laiemat kasutuse julgustamist sihtkohas. Tegemist on rahvusvahelise ökomärgisega, mis tunnustab ettevõtte toimetamist keskkonnahoidlikul ja kestlikul viisil. Eestis koordineerib nende tegevust Visit Estonia.
Pärnumaa külastajatel on võimalus panustada piirkonna kestlikkusele, kasutades järgnevate ökomärgisega kinnitatud ettevõtjate teenuseid:
- Rannapromenaadi ääres on ajaloolise Mudaravila hoone elustanud ja kaasajastanud Hedon SPA & Hotel, samuti on Green Key märgis ka Hedonis asuvatel restoranidel Akord ja Raimond.
- Privaatne Rosenplänter Boutique Hotel, mis asub enam kui 300-aastases ajaloolises hoones.
- Isikupärane ja minimalistlik Pastoraat Cafe Pärnu südames.
- Endisaegse tuntuima kompvekitöösturi Elias Wesseti järgi nime saanud Villa Wesseti hotell ning restoran.
- Põlise männimetsa veerel asuv Voosemetsa turismitalu.
- Pärnu kesklinnas Pärnu Hotell ja hotelli restoran Embecke.
- Rannapargis asuva ajaloolise maja ning Pärnu arhitektuuripärli Villa Ammende hotell ja restoran.
- Aktiivseid tegevusi ning majutust pakkuv Pivarootsi Tuuliku Puhkeküla.
- Pärnu suurima konverentsikeskusega Hestia Hotel Strand spaahotell.
- Päikeseenergial toimiv karavanpark Solar Caravan Park.
- Looduse keskel veeäärseid elamusi pakkuv Fishing Village elamusküla, mis on inspireeritud Eesti rannaküladest ja kalurite elust.
- Urumarja Saunalaager, kus saab nautida täielikku privaatsust looduse rüpes nautida sauna ning proovida saunaprotseduure.
- Teispere talu looma- ja linnupark, kus on esindatud aeglane turism, linnud, loomad, kaunis loodus, taaskasutus ja jätkusuutlik majandamine.
- Põnka Puhketalu, kus saab lõõgastuda looduse rüppes Soomaa rahvuspargi veerel.
EUROPARC’i sertifikaat
EUROPARC on Euroopa loodus- ja kultuuripärandi võrgustik, kes tunnustab EUROPARC sertifikaadiga rahvusparke ja rahvuspargi piirkonna ettevõtjaid loodus- ja kultuuripärandi kaitse eest. Eestis koordineerib tegevust Keskkonnaamet.
Pärnumaa külastajatel on võimalus panustada piirkonna kestlikkusele, kasutades järgnevaid sertifikaadiga kinnitatud ettevõtjate teenuseid:
Soomaa rahvuspargis:
- Kohalike loodusgiide ühendav Viis Aastaaega, kes viivad külastajaid nii kanuu, jalgratta, rabaratside või jalatõukekelguga tutvuma Soomaa rahvuspargi mitmekülgse loodusega.
- Tipu Looduskool pakub suurt valikut õppeprogramme lastele alates lasteaiast kuni gümnaasiumini välja ning samuti korraldavad nad matku, laagreid, koolitusi ning pakuvad võimalust pidada meeskonnapäeva või sünnipäeva.
- Metsiku looduse keskel, maalilise Halliste jõe kaldal asuv Soomaa Puhkeküla pakub võimalust majutuseks, saunaelamuseks ning erinevateks aktiivseteks tegevusteks.
- Piesta Kuusikaru talus põimuvad kaasaegne talutootmine ja rikkalik kultuuripärand. Ettetellimisel võimalik degusteerida õunatooteid, külastada talupoodi ja hooajaliselt kohvikut, soovi korral peatuda Pärnu jõe kaldal asuvas privaatses puhkemajas.
- Põnka Puhketalu, kus saab lõõgastuda looduse rüppes Soomaa rahvuspargi veerel.
- Levikivi pakub lisaks käsitööpoe külastusele võimalust piiluda kivikojasse ja võtta osa töötubadest või erinevatest matkadest.
Matsalu rahvuspargis:
- Kipperi Kodumajutus asub Lihula linnas muinsuskaitse all olevas äsja renoveeritud hoones ning lisaväärtusena on kodumajutuse hoovil suitsukalamaja, kus saab osta aastaringselt värsket suitsukala ning maja esimesel korrusel asub Kipperi Kalapood.
- Kodade puhkemaja, mille läheduses on matkarajad ja huviväärsused, meri 1,5 km ja liivarand 5 km kaugusele ning omanikelt saab tellida ka näiteks loodusmatka atesteeritud matkajuhiga.
Hea puhata, veel parem elada
Jalutama kutsuvad pargid, elegantne arhitektuur ja rikkalik sündmustekalender on teinud Pärnust ühe Euroopa mitmekülgsema reisisihtkoha.
Turism on toonud pärnakatele leiva lauale juba aastast 1838, kui linnas asutati esimene supelasutus ning tsaari-Venemaa esinduskuurordiks pürgivas Pärnus hakati võõrustama puhkajaid kogu maailmast.
Kuigi rannapuhkus ja raviprotseduurid on kuurortlinna pärisosa, ei ole pärnade linn ainult puhkemeka, see on ka koduks suurepärane koht.
Pärnu plussid nii elukeskkonna kui reisisihtkohana ei ole jäänud üldsusele märkamata – hiljuti valis rahvusvaheline säästvat turismi arendav organisatsioon Green Destinations Pärnu loo Sindi kärestiku arendusest maailma saja kõige kestlikuma sekka.
Loe Pärnule antud Green Destinations sertifikaadi kohta rohkem.
Mereroheline Pärnu
Pärnumaa pärliks – kuidas ka ei vaataks – on ikka valge liivarand ja meri. Meri on peamine tõmbenumber, mille pärast siia kasvõi maakera kuklapoolelt tullakse. Mereranna atraktiivsus ja mugavad ligipääsud kõnelevad keskkonnasõbralikust elulaadist ning loovad paikkonnale hea visuaalse identiteedi, usuvad pärnakad.
Pärnu linna peamises rannas on rannapromenaad, rekonstrueeritud Rannapark, mugavaks liikumiseks pikk kergliiklusteede võrgustik ning mitmekülgsed teenusepakkujad. Lisaks kuurortlinna rannale leidub Pärnumaal veel mitmeid peidetud rannapärleid, kus on võimalik nautida igal aastaajal kaunist merd, boonusena näha ka öösel kaunist tähistaevast.
Jõeroheline Pärnu
Pärnumaad läbib Eesti pikkuselt teine jõgi, Pärnu jõgi, mille suue asub kuurortlinna keskuses. Jõgi pakub mitmekülgseid võimalusi veega seotud tegevusteks ning on atraktiivne piirkond kalastajatele läbi aasta. Teised Pärnumaa tuntumad jõed on Sauga jõgi, Audru jõgi, Reiu jõgi, Vändra jõgi.
Metsaroheline Pärnu
Pärnu on sõna otseses mõttes väga roheline linn – tervelt viiendiku linna pindalast võtavad enda alla erinevad haljasalad: metsatukad, põlispuudega alleed ja pargid ning koduaiad. Jalutama kutsuvatest pargialleedest kõige suurem on Rannapark, mis on looduskaitse all ja enam kui 100 aastat vana, üks tuntumatest aga Vallikäär, mis asub kunagist linnamüüri ümbritsenud vallidel ja vallikääru alal. Lisaks tagasihoidliku taimestikuga rannapromenaad ning metsatukka läbiv kergliiklustee jõe ääres.
Sama roheline on ka kogu Pärnumaa, millest ligi pool on kaetud metsaga ning kus leidub palju eriilmelisi ning liigirikkaid metsaalasid. Peamiselt on Pärnumaa metsades esindatud männid, kased ja ka kuused.
Rabaroheline Pärnu
Pärnumaa territooriumist moodustab lausa 24% erinevad sood ja rabad. Mitmeid neist on võimalik külastada iseseisvalt. Kuulsaim on kindlasti kõige ligipääsetavam raba Eestis, Tolkuse raba. Turvaliselt saab külastada ka näiteks Riisa raba ning Nigula raba. Julgemad leiavad ka kahest esimesest võimaluse supelda rabajärves. On ka piirkondi, mida iseseisvalt avastada on keeruline, kuid kogenud matkajuhiga kindlasti elamust pakkuv!
Pärnumaa ääres laiub Soomaa rahvuspark, mis on oma suurusel teisel kohal Eestis. Koos oma ainulaadse maastiku ning looduskaunite rabade, jõeluhtade ja luidetega on Soomaa koht, kuhu on eriti elamuslik sattuda just kevadeti, mil luhad vee alla mattuvad ja algab viies aastaaeg.
Niiduroheline Pärnu
Kesklinna, Mai, Raeküla ja Vana-Pärnu linnaosades paikneb Pärnu rannaniidu 375-hektariline looduskaitseala, kus on umbes 250 hektarit hooldust vajavaid poollooduslikke kooslusi, enamasti rannaniite.
Piirkonniti kevadest sügiseni hooldavad ala mägiveised. Kohalike keeli linnalehmade abil säilib haruldase rannaniidu liigirikkus, unikaalsus ja silmailu.
Et kohalikele ja külalistele kaitseala taime- ja loomaliike paremini tutvustada ning anda võimalus neid lähedalt vaadelda, loodi niidule külastusvõimalused (linnuvaatlustornid Mai ja Raeküla rannas, infostendid, vaateplatvormiga matkarada Tervise Paradiisi juures jms).
Linnuroheline Pärnu
Läänerannikul asuv Matsalu rahvuspark on linnuvaatlejate paradiis! Matsalu on üks linnurikkamaid paiku mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas. Siin on märgatud enam kui 270 erinevat linnuliiki ja igal aastal lendab siit läbi üle kahe miljoni veelinnu. Tule ja tervita saabuvaid linde kevadel või lehvita ja saada nad teele sügisel.
Rattaroheline Pärnu
Pärnu linn on nii kompaktne, et seda saab edukalt avastada jalgsi või jalgrattaga. Värskes õhus liikumine pakub mõnusat vaheldust autosõidule, lisaks võimaldab minna külastama kohti, kuhu autoga ei pääsegi – nagu näiteks Pärnu muul, Mai kergliiklustee ja vaatlustorn või Jaansoni terviserada.
Igal aastal rekonstrueeritakse ja rajatakse Pärnu linna juurde uusi kergliiklusteid, hetkel on neid juba enam kui 70 kilomeetri jagu. 2018. aasta kevadel püstitati üle linna kolm rattaloendurit, mille abil kogutakse kergliiklejate kohta statistikat. Loendur luges 2023. aastal üle 800 tuhande jalgratturi, sealjuures päevas registreeriti keskmiselt 2305 ratturit. Jalgratturite hulk aina kasvab ning linna infrastruktuuri mugandatakse jalgrattasõbralikumaks.
Pärnumaad läbib kaks Eurovelo teekonda, milleks on marsruut 10 (Baltic Sea Cycle Route) ning marsruut 13 (Iron Curtain Trail). Samuti on võimalus tutvuda iseseivate jalgrattatuuridega linnas ja linnast väljas nagu näiteks Pärnu – Ikla, Pärnu – Soomaa ja Pärnu – Kihnu.
Matkaroheline Pärnu
Pärnumaal on mitmeid kauneid matkaradu, mis juhtavad huvilisi rabade-soode, järvede-jõgede, mere ning metsade vahele. Matkaradu on väga erineva pikkusega ning endale sobiliku leiab igaüks.
Pärandiroheline Pärnu
Pärnu maakonnas asub kaks ainulaadset vaatamisväärsust, mis on kantud Unesco maailmapärandi nimekirja. Neist esimene on vaimse kultuuripärandi nimekirja kuuluv Kihnu saar ja selle kultuuriruum, mis on juba enam kui 600 aastat vana ja kohalikud kannavad seda edasi põlvest põlve au ja uhkusega. Teiseks on Soomaa ühepuulootsiku ehk haabja ehitamine ja kasutamine. See sõiduriist oli ja on ka tänapäeval Soomaal kasutatav eelkõige kevadiste suurvete ajal ehk viiendal aastaajal.
Metsaroheline Pärnu
Pärnu on sõna otseses mõttes väga roheline linn – tervelt viiendiku linna pindalast võtavad enda alla erinevad haljasalad: metsatukad, põlispuudega alleed ja pargid ning koduaiad.
Meri, jõed, rannad, promenaadid ning parkide ja metsasalude rohkus teevad Pärnust vaheldusrikka loodusega paiga, mille sarnast teist Eestis ei ole.
Avasta rohelise Pärnu võlud
Pärnu maakond on üks rohelisemaid paiku Eestis. Üle 20% Pärnu linna pindalast moodustavad erinevad pargid ja rohealad ning ligi 50% Pärnu maakonna pindalast on kaetud metsadega. Liites siia juurde veel keskkonnasäästliku mõtteviisi ning mere, jõe ja rannaalad, võib Pärnut pidada igati roheliseks paigaks, kus on hea elada ja kuhu on alati hea puhkama tulla.
Niiduroheline Pärnu
Kesklinna, Mai, Raeküla ja Vana-Pärnu linnaosades paikneb Pärnu rannaniidu 375-hektariline looduskaitseala, kus on umbes 250 hektarit hooldust vajavaid poollooduslikke kooslusi, enamasti rannaniite, mida piirkonniti kevadest sügiseni hooldavad mägiveised.
Linnalehmade abil säilib haruldase rannaniidu liigirikkus, unikaalsus ja silmailu. Et kohalikele ja külalistele kaitseala taime- ja loomaliike paremini tutvustada ning anda võimalus neid lähedalt vaadelda, loodi niidule külastusvõimalused (linnuvaatlustornid Mai ja Raeküla rannas, infostendid, vaateplatvormiga matkarada Tervise Paradiisi juures jms).
Siniroheline Pärnu
Viimastel suvedel on Pärnu rannas lehvinud Sinilipp.
Sinilipp on rahvusvaheliselt tuntud ökomärgis, mis näitab, et supelrand on keskkonnasõbralikult majandatud, suplusvesi puhas ning selle ümbrus on puhas ja turvaline.
Pärnu rannas on üleval infotahvlid ranna kasutamise nõuetega, lähedal asuvate kaitsealade tutvustuse ja Sinilipu liikumist tutvustava infoga.
Ökosõbralik on seegi, et Pärnu rannas on kolm veepüstakut puhta joogiveega, millest kõik soovijad saavad oma joogiveepudeleid täita.
Mereroheline Pärnu
Linna kopsud on küll hindamatu väärtusega (loodus)vara, kuid Pärnu pärliks – kuidas ka ei vaataks – on ikka valge liivarand ja meri. Meri on peamine tõmbenumber, mille pärast siia kasvõi maakera kuklapoolelt tullakse.
Rannaala arendamine on Pärnu linna prioriteet. Valminud on rannapromenaad, lai kergliiklusteedevõrk, rekonstrueeritud Rannapark, käivitatud linnalehmade projekt jms.
Mereranna atraktiivsus ja mugavad ligipääsud kõnelevad keskkonnasõbralikust elulaadist ning loovad paikkonnale hea visuaalse identiteedi, usuvad pärnakad.
Rattaroheline Pärnu
Pärnu kaunist loodust tasub avastada jalgrattal või jala. Igal aastal rekonstrueeritakse ja rajatakse Pärnusse juurde uusi kergliiklusteid, hetkel on neid juba enam kui 70 kilomeetri jagu.
2018. aasta kevadel püstitati üle linna kolm rattaloendurit, mille abil kogutakse kergliiklejate kohta statistikat. Loenduri andmetel kasutab jalgratast päevas keskmiselt 895 inimest ning ratturite hulk aina kasvab.
