Mõis on oma nime saanud Pärnu raehärra Claus Zinte järgi, kes sai need alad Poola kuningas Sigismund II Augustilt 1565. aastal maad Pärnu jõe ääres, arvatavalt tänu osalemisele vandenõus Rootsi garnisoni vastu võitluses Pärnu linna pärast. Edaspidi Zinte pojale Conradile kuulunud maid hakati nende perenime järgi kutsuma Zintenhofiks, eestipäraselt Sindi mõisaks.
Järgnevatel sajanditel eri omanikele kuulunud mõisa rentis 1832. aastal Riias sündinud kaupmees ja tööstur Johann Christoph Wöhrmann. Algselt Lübeckist pärit perekond Wöhrmanni kätte jäi mõis kuni sajandi lõpuni. Wöhrmanni olulisemaks panuseks oli mõisa alla kuulunud kunagise Saia küla maadele kalevimanufaktuuri rajamist 1834. aastaks. Kalevivabriku ümber kujunenud asula kannab mõisa järgi tänaseni Sindi linna nime.
1860. aastal ostis tema poeg Christian Heinrich Wöhrmann seni rendil olnud Sindi mõisa riigilt ära ning pööras kalevivabriku kõrval ka enam tähelepanu mõisa arendamisele, rajades ümbrusse mitu karjamõisa. 1893. aastal ostis Sindi mõisa avalikul enampakkumisel maanõunik Wilhelm Stael von Holstein, kellelt omakorda võttis nii Sindi kui Wöhrmannshofi ja Pustuski karjamõisad 1913. aastal rendile senine Reiu mõisarentnik Johann Türk.
1919. aastal mõis riigistati, maa jagati asundustaludeks ja mõisasüdamesse kavatses maavalitsus rajada laste varjupaiga. Selle avamiseni läks aga veel aega ja nõudis küllaltki suuri investeeringuid, kuivõrd vanad mõisahooned olid liialt kehvas seisus. Mõisa suur härrastemaja remonditi riigi toel pooles ulatuses 1922. aastaks ning siia majutati esimesed kaheksa last. Vastuvõtt Sindi lastekodusse toimus vallavalitsuste ettepanekul ja siia võeti vastu lapsi vanuses 4 kuni 16 eluaastat.
1925. aastal tehti vangerdus – ruumipuudusesse jäänud Pärnumaa Nõdrameelsete Varjupaik Voltvetis toodi üle Sindi mõisa ja lastekodu viidi üle Voltvetti. Nüüd leidsid siin omale kodu need, kes iseendi eest hoolitsemisega toime ei tulnud. Lisaks härrastemajale ehitati nüüd elanike jaoks ümber ka senine mõisa ait (nn. Naistemaja).
Asutus tegutses edasi ka nõukogude perioodil Sindi Invaliidide Kodu (ka Sindi Psühhokroonikute Kodu) nime all ja viidi asutusena siit tervikuna 1963. aastal üle Koluverre.
Varjupaiga tühjaksjäänud ruumidesse rajati endise Pärnu alaealiste koloonia baasil Sindi Erikutsekool nr 35. See tegutses aastatel 1965-1990 ning siin omandasid raskestikasvatatavad 14-18 aastased noorukid kutseharidust (metallitöö erialadel, hiljem ka maalri- ja puutöö kutsealadel).
3. septembril 1990. aastal avati erikutsekooli endistes hoonetes Paikuse Politseikool, praegu kannab see nime Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Piirivalvekolledži Paikuse Kool.
Täna Pärnus
Puhkajale
Business Pärnu
Professio-