Eesti Vabariigi iseseisvumise järel maaseaduse alusel läbi viidud maareformiga tükeldatakse 1919. aastal mõisate maad asundustaludeks.
Nii võõrandatakse ka parun Stael von Holsteini pärijalt, tütar Margareta (Gita) von der Ostenilt (1889-1944) Sindi mõis ning maa jagatakse välja uusmaasaajatele.
Esimese talukohana eraldatakse Helenurme talu mõisa oja kaldal. Selle omandab Sindi mõisa ning selle karjamõisate senine rentnik Johan Türk (1867-1932). Talu tänaseni säilinud elumaja tagant mööduvat oja tema tuntakse nüüd tema nime järgi Türgi ojana.
Väikemajapidamiste ning hajaasustusega külast asulaks kujunemine saab tõuke 1952. aastal, mil siia tuuakse üle Tõstamaa masina-traktorijaam (MTJ) mille ülesandeks saab varustada tollal veel ühendamata väikeseid kolhoose traktorite ja muu põllumajandustehnikaga.
Jaama keskuseks kujundatakse kunagine Helenurme talu, mis oli Johan Türki pärijatelt riigile tagasi ostetud veel enne II maailmasõda, siis Sindi varjupaiga personali korteriteks. Nüüd rajatakse talu eluhoonesse kontor ja siin saab eluruumid ka käitise juht Johannes Lind koos oma perega. Talu küünist ning laudast ehitatakse välja töökojad ning ajutised eluruumid töölistele.
Aastatepikku aset leidnud juurde- ja ümberehitused kujundavad siia tervikliku asula koos vastava taristuga – töökodade ning garaažidega, kütusehoidlate ja ladudega. 1956. aastaks valmivad ka esimesed esimesed ühiselamutüüpi elumajad tänase aadressiga Pärnade pst 10, 12 ja 14 ning järgnevate aastate jooksul esimesed ühepereelamud praegusele Ojakalda tänavale.
1958. aastal likvideeritakse ENSV masina-traktorijaamad senisel kujul, siin kujundatakse selle baasil Sindi Masina-Maaparandusjaam, mille põhiülesandeks saab ümberkaudsete majandite soiste ja liigniiskete maade kuivendamine. Kui 1960. aastal moodustatakse Seljametsa kolhoosi «Uus Siht» ning Surju-Vaskrääma kolhoosi «Kevad» liitmisel uue üksusena Sindi sovhoos, siis ühendatakse sellega ka Sindi maaparandusjaam ning uue riigimajandi keskuseks saab jaama vana kontorihoone. 1975. aastaks ehitatakse noore arhitekti Ain Padriku projekti järgi sovhoosile uus kontorihoone (tänane osavallakeskus).
1970. aastal rajatakse Pärnu maaparandusvalitsuse Paikusel asunud tootmisbaasi alusel välja Pärnu Eksperimentaal-Maaparanduskolonn, mis juba 1973. aastal liidetakse Eesti Põllumajandustehnika Pärnu Rajoonikoondise ehk Pärnu EPT’ga.
Paikuse nime kujunemisest haldusreformide rägastikus
Nimi Paikuse oli enne 1939. aasta vallareformi täiesti tundmata. Täpsemalt öeldes, oli unustusse vajunud. Reformi käigus moodustati suuresti senisest Taali vallast (liites sellega piiriäärseid lõike naabervaldadest) uus haldusüksus, ning vältimaks segiminekut samas maakonnas asuva Tali vallaga, otsustati siseministeeriumis leida loodavale vallale täiesti uus nimi. Ajaloolaste ja keeleteadlaste ettepanekul leiti see Taali mõisa ajaloolisest nimest Paicus (märgitud 1565) ehk Paixt-Hof (1797). Etümoloogiliselt on seda nime seostatud sõnaga paik ehk ’koht’.
Kohaliku vallarahva jaoks jäi selline nimi siiski võõraks ja tekitas tõsist vastuseisu. Kirjutati ka palvekirju valla nime muutmiseks (kaalumisel olid ka nimed Pärnjõe, Talijõe, Suurejõe). Ümber nimetamine siiski ei õnnestunud enne kui alles 1950. aastal mil senikehtinud haldussüsteem täielikult ümber korraldati – maakonnad asendati rajoonidega ning vallad likvideeriti asendades need külanõukogudega. Nüüd hakkas see külanõukogu mõneks ajaks kandma nime kandma ‘Taali’.
Nii Paikuse vallale nimed andnud ajalooline mõis, ajalooline vallamaja Kõrsa külas kui ka suurem osa tollasest valla territooriumist jääb peale erinevaid haldusreforme hoopiski praegusest Paikuse osavallast väljapoole, nüüdse Tori valla territooriumile.
Tänase Paikuse alevi territooriumile ehk kunagise Sindi mõisa maa-alale nõukogude perioodil tekkinud asula kandis varasemalt nime Sindi asundusküla. Et siia toodi aastal 1971 üle nõukogudeaegse haldusüksuse – külanõukogu keskus (mis oli taas 1966. aastal ümber nimetatud Taalist Paikuseks) nimetati asundusküla 23. oktoobril 1975. aastal ümber Paikuse alevikuks.
Paikuse alevikust sai alev 15. juulil 2011. regionaalministri Siim Kiisleri määrusega.
Täna Pärnus
Puhkajale
Business Pärnu
Professio-