2025. aastal töötas Tartu Ülikooli Pärnu kolledž (TÜPK) välja turismi majandusliku mõju hindamise metoodika Pärnumaal lähtudes 2024. aasta turismiandmetest eesmärgiga uurida turismi otsest ja kaudset mõju piirkonnale. Turismi majandusliku mõju ülevaate koostamisel mängis olulist rolli Tartu Ülikooli Mobiilsusuuringute labor (TÜ IMO) mobiilpositsioneerimise andmestik, mille hankis Pärnu Linnavalitsus.
TÜPK kokkuvõte kinnitab: turism mängib olulist rolli Pärnumaal tuues sihtkohta aastas otsese tuluna umbes 250 miljonit eurot, mis võimendub kaudselt ka teistes majandussektorites.
Kokkuvõte
Uuring annab ülevaate sise- ja välisturistide otsesest ja kaudsest majanduslikust mõjust Pärnu maakonnas 2024. aastal. Otsene mõju tuleneb turistide tehtud kulutustest Pärnu maakonnas, kaudne mõjub avaldub turismiga seotud ettevõtete tegevuse kaudu. Uuringu vajadus tulenes järjepideva ülevaate puudumisest selle üle, kui palju toob turist Pärnumaale tuli. Lisaks oli eesmärk luua mudelid, mis põhinevad valdavalt kättesaadavatel sekundaarsetel andmetel ning varasematel uuringutel.
Uuringu tulemused:
- 2024. aastal tõid ühepäevakülastused Pärnu maakonda sisse otsese tuluna 64,9-68,9 miljonit eurot.
- Mitmepäevakulastustest saadud tulu jäi erinevate mudelite alusel vahemikku 156,5-199 miljonit eurot.
- Kokku tõid nii sise- kui välisturistid maakonda otsese tuluna 221,4-267,9 miljonit eurot.
- Külastajate otsetulu võimendub majandusstruktuuris kaudse mõjuna kogutoodangule koefitsendiga 1,13-1,34.
2024. aastal tehti Pärnu maakonda kokku ligi 1,7 miljonit väliskülastust, millest kolmandik olid transiitkülastused ning viiendik mitmepäevakülastused. Väliskülastuste suure transiitkülastuste arvu tingivad tõenäoliselt sõidud Via Baltical – kas pealinna või Läti suunal või ka teistesse maakondadesse, näiteks Saare maakonda. Transiitkülastuste puhul eeldati uuringus kulutuste puudumist. Kõige rohkem väliskülastusi tehti Pärnu maakonda Lätist (574 857), Soomest (447 117) ja Leedust (162 581), Pärnu linna Soomest (315 161), Lätist (246 234) ja Saksamaalt (40 530, vt joonis 3).
Eesti elanike ööbimisega sisereiside arv Pärnu maakonda kokku oli üle 490 000 ning ööbimiseta sisereiside arv võis jääda miljoni ligidale. Kuni kolmandik sise- ja välisturiste ööbis tasuta majutuses ning külastuste puhul esines selge hooajaline muster, mille järgi tehti rohkem külastusi suvekuudel.
Kui võrrelda voodikohtade arvu ja üüripindade arvu, võime leida huvitavaid tähelepanekuid. Nimelt on voodikohtade sesoonne kõikumine väiksem kui üüripindade arvu kõikumine. Kui üüripindade puhul on kõige madalama ja kõige kõrgema pakkumisega kuude vahe 3,3-kordne, siis voodikohtade puhul on antud näitaja 2,6-kordne. See viitab sellele, et madalhooajal jäävad turule pigem suuremad majutusüksused, samas kui väiksemad korterid ilmselt antakse septembrist maini üürile.
