Pärnu maakond on üks Eesti rohelisemaid piirkondi, kus metsad, pargid ning mere- ja jõeäärsed alad loovad meeldiva elukeskkonna ja puhkusepaiga. Väärtustatakse nii looduse hoidmist kui ka kohalikke traditsioone, toitu ja kogukonda. Mitmekesised vaatamisväärsused ulatuvad Kihnust Soomaani ning Kablist Matsaluni. Pärnu linn kannab ka rohelise sihtkoha tiitlit, kinnitades piirkonna pühendumust kestlikule arengule.
Mere- ja jõeroheline Pärnu
Pärnumaa pärliks – kuidas ka ei vaataks – on ikka valge liivarand ja meri. Meri on peamine tõmbenumber, mille pärast siia kasvõi maakera kuklapoolelt tullakse. Mereranna atraktiivsus ja mugavad ligipääsud kõnelevad keskkonnasõbralikust elulaadist ning loovad paikkonnale hea visuaalse identiteedi, usuvad pärnakad.
Pärnu linna peamises rannas on rannapromenaad, rekonstrueeritud Rannapark, mugavaks liikumiseks pikk kergliiklusteede võrgustik ning mitmekülgsed teenusepakkujad. Lisaks kuurortlinna rannale leidub Pärnumaal veel mitmeid peidetud rannapärleid, kus on võimalik nautida igal aastaajal kaunist merd, boonusena näha ka öösel kaunist tähistaevast.
Pärnumaad läbib Eesti pikkuselt teine jõgi, Pärnu jõgi, mille suue asub kuurortlinna keskuses. Jõgi pakub mitmekülgseid võimalusi veega seotud tegevusteks ning on atraktiivne piirkond kalastajatele läbi aasta. Teised Pärnumaa tuntumad jõed on Sauga jõgi, Audru jõgi, Reiu jõgi, Vändra jõgi.
Metsa- ja rabaroheline Pärnu
Pärnu on sõna otseses mõttes väga roheline linn – tervelt viiendiku linna pindalast võtavad enda alla erinevad haljasalad: metsatukad, põlispuudega alleed ja pargid ning koduaiad. Jalutama kutsuvatest pargialleedest kõige suurem on Rannapark, mis on looduskaitse all ja enam kui 100 aastat vana, üks tuntumatest aga Vallikäär, mis asub kunagist linnamüüri ümbritsenud vallidel ja vallikääru alal. Lisaks tagasihoidliku taimestikuga rannapromenaad ning metsatukka läbiv kergliiklustee jõe ääres.
Sama roheline on ka kogu Pärnumaa, millest ligi pool on kaetud metsaga ning kus leidub palju eriilmelisi ning liigirikkaid metsaalasid. Peamiselt on Pärnumaa metsades esindatud männid, kased ja ka kuused.
Pärnumaa territooriumist moodustab lausa 24% erinevad sood ja rabad. Mitmeid neist on võimalik külastada iseseisvalt. Kuulsaim on kindlasti kõige ligipääsetavam raba Eestis, Tolkuse raba. Turvaliselt saab külastada ka näiteks Riisa raba ning Nigula raba. Julgemad leiavad ka kahest esimesest võimaluse supelda rabajärves. On ka piirkondi, mida iseseisvalt avastada on keeruline, kuid kogenud matkajuhiga kindlasti elamust pakkuv!
Pärnumaa ääres laiub Soomaa rahvuspark, mis on oma suurusel teisel kohal Eestis. Koos oma ainulaadse maastiku ning looduskaunite rabade, jõeluhtade ja luidetega on Soomaa koht, kuhu on eriti elamuslik sattuda just kevadeti, mil luhad vee alla mattuvad ja algab viies aastaaeg.
Niidu- ja linnuroheline Pärnu
Kesklinna, Mai, Raeküla ja Vana-Pärnu linnaosades paikneb Pärnu rannaniidu 375-hektariline looduskaitseala, kus on umbes 250 hektarit hooldust vajavaid poollooduslikke kooslusi, enamasti rannaniite.
Piirkonniti kevadest sügiseni hooldavad ala mägiveised. Kohalike keeli linnalehmade abil säilib haruldase rannaniidu liigirikkus, unikaalsus ja silmailu.
Et kohalikele ja külalistele kaitseala taime- ja loomaliike paremini tutvustada ning anda võimalus neid lähedalt vaadelda, loodi niidule külastusvõimalused (linnuvaatlustornid Mai ja Raeküla rannas, infostendid, vaateplatvormiga matkarada Tervise Paradiisi juures jms).
Läänerannikul asuv Matsalu rahvuspark on linnuvaatlejate paradiis! Matsalu on üks linnurikkamaid paiku mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas. Siin on märgatud enam kui 270 erinevat linnuliiki ja igal aastal lendab siit läbi üle kahe miljoni veelinnu. Tule ja tervita saabuvaid linde kevadel või lehvita ja saada nad teele sügisel.
Ratta- ja matkaroheline Pärnu
Pärnu linn on nii kompaktne, et seda saab edukalt avastada jalgsi või jalgrattaga. Värskes õhus liikumine pakub mõnusat vaheldust autosõidule, lisaks võimaldab minna külastama kohti, kuhu autoga ei pääsegi – nagu näiteks Pärnu muul, Mai kergliiklustee ja vaatlustorn või Jaansoni terviserada.
Igal aastal rekonstrueeritakse ja rajatakse Pärnu linna juurde uusi kergliiklusteid, hetkel on neid juba enam kui 70 kilomeetri jagu. 2018. aasta kevadel püstitati üle linna kolm rattaloendurit, mille abil kogutakse kergliiklejate kohta statistikat. Loendur luges 2023. aastal üle 800 tuhande jalgratturi, sealjuures päevas registreeriti keskmiselt 2305 ratturit. Jalgratturite hulk aina kasvab ning linna infrastruktuuri mugandatakse jalgrattasõbralikumaks.
Pärnumaad läbib kaks Eurovelo teekonda, milleks on marsruut 10 (Baltic Sea Cycle Route) ning marsruut 13 (Iron Curtain Trail). Samuti on võimalus tutvuda iseseivate jalgrattatuuridega linnas ja linnast väljas nagu näiteks Pärnu – Ikla, Pärnu – Soomaa ja Pärnu – Kihnu.
Pärnumaal on mitmeid kauneid matkaradu, mis viivad huvilisi rabade-soode, järvede-jõgede, mere ning metsade vahele. Matkaradu on väga erineva pikkusega ning endale sobiliku leiab igaüks.
Pärandiroheline Pärnu
Pärnu maakonnas asub kaks ainulaadset vaatamisväärsust, mis on kantud Unesco maailmapärandi nimekirja. Neist esimene on vaimse kultuuripärandi nimekirja kuuluv Kihnu saar ja selle kultuuriruum, mis on juba enam kui 600 aastat vana ja kohalikud kannavad seda edasi põlvest põlve au ja uhkusega. Teiseks on Soomaa ühepuulootsiku ehk haabja ehitamine ja kasutamine. See sõiduriist oli ja on ka tänapäeval Soomaal kasutatav eelkõige kevadiste suurvete ajal ehk viiendal aastaajal.
Rahvusvahelised tunnustused
Pärnu plussid nii elukeskkonna kui reisisihtkohana ei ole jäänud üldsusele märkamata, millest annavad aimu aastate jooksul saadud erinevad rahvusvahelised tunnustused.
- 2023. aastal valis rahvusvaheline säästvat turismi arendav organisatsioon Green Destinations Pärnu eduloo Sindi kärestiku arendamisest maailma reisisihtkoha esisajasse ning tunnustas Pärnu sihtkohta jätkusuutliku ning säästliku arendamise eest hõbetaseme märgisega. Loe rohkem Pärnule antud Green Destinations sertifikaadist.
- 2021 kanti UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja Soomaa ühepuulootsiku ehk haabja ehitamine ja kasutamine.
- 2021 omistas Euroopa Kaitsealade Liit Matsalu ja Soomaa rahvusparkidele kvaliteedimärgi, millega tunnustatakse piirkondade loodusturismi säästlikku arendamist
- 2020 ja 2021 valis rahvusvaheline säästvat turismi arendav organisatsioon Green Destinations (rohelised sihtkohad) Pärnu eduloo rannaniidu linnalehmadest maailma kestlike reisisihtkohta esisajasse ning 2021 tunnustas Pärnu sihtkohta jätkusuutliku ning säästliku arendamise eest pronkstaseme märgisega.
- 2020 võitis Pärnu Läänemere kõige jätkusuutlikuma turismi sihtkoha auhinna
- Europarc Federation säästva turismi kvaliteeditunnus on omistatud nii Matsalu (2015, 2020) kui Soomaa (2020) rahvuspargile
- 2019 valiti Pärnu European Destinations of Excellence konkursil Eesti parimaks heaolu- ja terviseturismi sihtkohaks
- 2018 valis Lonely Planet Pärnu külastamist väärivate vähetuntud rannalinnade esikümnesse
- 2009 võitis Pärnu sihtkohas paiknev, üle-euroopalisse kaitsealade võrgustikku kuuluv Soomaa rahvuspark Eesti avastamata aarete konkursil esikoha
- Pärnu maakonnas paiknev Kihnu saar ühes Kihnu kultuuriruumiga on kantud UNESCO suulise ja vaimse pärandi maailmanimekirja
Pärnumaa kaitseb oma loodusväärtusi ja kohalikke kogukondi. Green Destinationi märgise omanikena on meil kohus reageerida kõikidele kõrvalekalletele Green Destinationi standarditest. Kui märkad standardi nõuetest kõrvalekaldumist, palume võtta ühendust Pärnumaa Rohelise sihtkoha meeskonna juhiga (Pärnu Linnavalitsuse arenguosakonna turismiarenduse peaspetsialist) aadressil silva.koemets@parnu.ee.
