Pärnumaa suured metsamassiivid ning palgiparvetamiseks sobilik jõgikond kujundasid Pärnust olulise metsamaterjali töötlemise keskuse ning väljaveosadama. Ka siinsele väikesele Sindi mõisale, mis küll vähese ja liivase põllumaaga, kuulusid arvestavad metsad.
1920. aastal mõisametsad riigistati ja liideti riigimetsaga. Pärnu maakonna metsaülemaks määrati dendroloog Karl Aun ning talle allus kokku 13 metskonda koos metsnike, metsavahtide ja praakeritega. 1925. aastal asutati põllumajandusministeeriumi alluvusse Riigi Metsatööstus, mille ülesandeks sai metsa ülestöötamine ning kohalike elanike, omavalitsuste ja ettevõtete varustamine metsamaterjali ning toodanguga. 1937. aastal muudeti Riigi Metsatööstus riiklikuks aktsaseltsiks «Eesti Metsatööstus».
Nõukogude okupatsiooni algul riigistati ka senised erametsad ning kogu metsatöötlemine allutatakse plaanimajandusele. Igasse maakonda rajati metsatööstuskeskused, Pärnu rajoonis oli sellal kokku 12 metskonda (Audru, Jäärja, Kariste, Kilingi, Kõnnu, Laiksaare, Lodja, Orajõe, Pärnu, Taali, Tihemetsa ning Vändra).
1947. aastal toimus järgmine oluline muudatus, kui metsatööstuskeskusest lahutatakse metsamajandid kui metsa majandavad ettevõtted, mis organiseeriksid metsade uuendamist, hooldamist, valvet, kaitset ning kasutamist. Kogu ENSVsse asutati 19 metsamajandit, neist Pärnumaale kaks – Pärnu Metsamajand ja Kilingi-Nõmme (Näidis)metsamajand. Pärnu majandi kontoriks võetakse esialgu kunagise Pärnu linna metsakontori ruumid Raekülas linna serval.
Taasiseseisvumise järel metsamajandid 1992. aastal likvideeritakse ning metsa majandamisega seotud ülesanded lähevad esialgu Riikliku Metsaameti kätte. Aastast 1999 tegeleb riigimetsade majandamisega Riigimetsa Majandamise Keskus.
Reiu metskonna eelkäijaks on sõjaeelne Pärnu linna metskonna Reiu metsandik, sellel olid vahtkonnad nagu Niidu, Rae, Kullipesa ja Tamme vahtkond. Riigimetsade poolelt aga Surju metskond, mis alates 1935. aastast kandis nime Riigimetsa Pärnu metskond.
Eraldiseisev Reiu metskond moodustatakse 1947. aastal Surju metskonnast eraldamise teel, millega liidetakse erinevaid lõike teistestki metskondadest. Reiu metskond hakkas haldama Pärnu ümbruse metsi – linna rohevööd. Tegu oli esimese kategooria metsadega kus lageraied polnud lubatud. Reiu metskonna kontor paiknes aastakümneid Raekülas, metsamajandi peakontoriga ühe katuse all. Kuni 1983. aastal valmis siia, kunagise Sõmera talu juurde (Paide maantee 14) Reiu metskonna kontorihoone.
Kuigi kontorihoones asus ka kaks korterit, asuti 1985. aastal asuti ehitama kontori juurde kahekorruselist 12korteriga elumaja Pärnu Metsamajandi töötajatele. Hiljem lisandusid sellele veel üks kahe ja üks kolmekorruseline kortermaja
1997. aastal liideti Reiu metskond Surju ja Taali metskondadega, ning enamik töötajatest asusid ümber Surju metskonna kontorisse. Seejärel renoveeriti kapitaalselt siinne kontorihoone ning alates 1998. aasta sügisest kolis majja Metsamajanduse Ökonoomika- ja Infokeskuse (RMK eelkäija) Edela osakond. Täna kuulub RMK Edela rajooni 15 metskonda kokku neljast maakonnast.
