Pärnumaa turismistatistika 2024

Aasta on vahetunud ning Eesti Statistikaameti poolt on avalikustatud ka möödunud aasta viimase kuu statistilised numbrid. See annab taaskord  võimaluse vaadata tagasi ning näha, kuidas sihtkoha külastanute arv ning veedetud ööde pikkus on olnud ning kas ja milliseid muutusi on toimunud. Võrdleme siin 2024. aasta näitajaid eelneva aastaga, et hinnata, millised muutused on toimunud. Kuna mõneti ei ole Pärnu numbrid veel taastunud pandeemia-eelsele tasemele, vaatame otsa ka 2019. aasta numbritele.  2024. aasta andmeid lisandub Statistikaameti andmebaasi jooksvalt ning seetõttu täiendatakse postitust uute andmete lisandumisel. 

Majutatud ja nende ööbimised Pärnumaal

Andmed: TU112: MAJUTATUD JA MAJUTATUTE ÖÖBIMISED MAAKONNA JA ELUKOHARIIGI JÄRGI. Link andmebaasile.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas Eesti majutusettevõtteid ligi 1,86 miljonit välis- ja ligi 1,76 miljonit siseturisti. „2023. aastaga võrreldes oli välisturiste 11% rohkem, siseturistide arv jäi samale tasemele. Võrreldes 2019. ehk kriisieelse rekordaastaga oli siseturiste majutusettevõtetes üle 200 000 rohkem, samas välisturiste oli ligi 400 000 võrra vähem,“ täpsustas Laurmaa (Statistikaameti uudis 11.02.2025). 

Pärnumaa numbrid 2024. aastal 

Majutatud:

  • 10,9% kasv võrreldes 2023. aastaga ( linnas 8,4% / maakonnas 25,5%)
  • Langus aprillis (oli 1 nädalavahetus vähem, kui 23. aastal)  ning sama tase septembris ( linnas langus ainult aprillis/ maakonnas märtsis ja septembris)
  • Kõige suurem kasv, ca 20%, mais ( linnas suurim kasv samuti mais, 21% / maakonnas aga hoopis juunis, 65%)

Ööbimised:

  • 3% kasv võrreldes 2023. aastaga ( linnas 0,6% / maakonnas 21,6%).
  • Langus aprillis ja septembris ning sama tase oktoobris ( linnas langus aprillis, juunis, juulis, septembris, oktoobris / maakonna septembris)
  • Kõige suurem kasv, ca 15%, mais ( samuti ka linnas, 8%, ja maakonnas, 91%)
Keskmine veedetud öö külastaja kohta oli teist aastast languses. 

Siseturistid

Siseturistide osakaal Pärnumaal oli 2024. aastal jätkuvalt kõrge. Võrreldes eelmise aastaga tõusis nii majutatute arv (+8%) kui ka ööbimiste arv (+3%). Ligi 74% külastajatest jõudis Pärnumaal eelkõige Pärnu linna ning selle lähipiirkonda. Kuigi linna piirkonna külastajate arv tõusis (+4%), siis vastupidiselt aga nende veedetud ööde arv vähenes võrreldes möödunud aastaga (-2%).  Vähem, kuid endiselt tõusvas joones, jõutakse ka maapiirkonda, kus kasvas nii külastajate arv (+23%) kui ka nende poolt veedetud ööd (+20%). 

Võrreldes 2024. ja 2023. aastat kuude lõikes, kasvas siseturistide arv kõige enam mais (+18%), augustis (+17%) ja novembris (+16%). Tõus toimus ka lisaks juunis (+12%), juulis ja veebruaris (+10%), oktoobris (+9%) ja detsembris (+7%). Külastajate arv langes kõige enam septembris (-9%), veidi vähem märtsis (-4%) ning  jaanuaris  ja aprillis (-1%). 

Kõrvutades arve 2023. aastaga, jätkus sarnaselt langus aprillis ja septembris. Kui 2023. aastal toimus kasv ainult jaanuaris ja märtsis, siis vastupidiselt möödunud aastal toimus nendel kuudel väikene langus. Võrreldes majutatute arvu 2019. aasta seisuga, oli see 16% suurem ning kuu lõikes väiksem ainult veebruaris, märtsis ja detsembris. 

Ööbimiste arvu poolest toimus kasv mais (+19%), augustis (+12%), novembris (+11%), juunis (+4%) ja oktoobris (+3%). Sarnasel tasemel oli veedetud ööde arv jaanuaris ja juulis. Langus toimus kõige enam septembris (-9%), aprillis (-8%) ning veidi vähem märtsis (-3%), detsembris ja veebruaris (-1%). 

Kõrvutades arve 2023. aastaga, jätkus sarnaselt langus märtsis, aprillis, septembris, detsembris. Teistel kuudel toimus vastupidiselt aga ööbimiste arvu kasv. Võrreldes aga ööbimiste arvu 2019. aasta seisuga, oli see 11% suurem ning kuude lõikes väiksem ainult veebruaris, märtsis ja detsembris.

Keskmiselt veetis eestlane Pärnumaal 1,70 ööd. 2023. aastal oli selleks 1,71 ööd ning 2019. aastal 1,69 ööd. 

Välisturistid 

Välisturistide osakaal Pärnumaal oli kõrgem kui möödunud aastal, kuid jääb endiselt alla 2019. aastale. Võrreldes 2023. aastaga tõusis külastajate arv (+15%) ning ka nende poolt veedetud ööde arv (+4%). 93% külastajatest jõudis Pärnu linna ning selle lähipiirkonda, kus tõusis nii külastajate arv (+13%) kui ka veedetud ööde arv (+3%). Kuigi maapiirkonda jõudvate välisturistide osakaal on linnaga võrreldes väike, on see siiski endiselt kasvamas, nii külastajate arvu (+43%) kui ka ööde (+29%) poolest. 

Võrreldes 2024. ja 2023. aastat kuude lõikes, langes välisturistide arv ainult aprillis (-14%). Märgatav kasv toimus detsembris (+32%), märtsis (+31%), jaanuaris (+27%), veebruaris (+25%), mais ja juunis (+24%) ning novembris (+20%). Väiksem kasv toimus augustis (+12%), septembris (+10%) ning juulis ja oktoobris (+6%). 

Kõrvutades arve 2023. aastaga, muutus toona ainuke languses olev kuu (veebruar) möödunud aastal kasvuks.  Võrreldes aga majutatute arvu 2019. aasta seisuga, oli see 7% väiksem, kuid kuu lõikes siiski suurem jaanuaris, veebruaris, märtsis, oktoobris, novembris ja detsembris. 

Ööbimiste arvu poolest toimus suurim langus aprillis (-13%), veidi väiksem oktoobris (-3%) ja augustis (-2%). Veedetud ööde arv aga kasvas enim jaanuaris (+16%), veebruaris (+15%), detsembris (+14%), märtsis (+13%), mais (+12%), juunis (+10%). Juulis, septembris ning novembris toimus samuti tõus, kuid protsentuaalselt jäi see alla 1%. 

Kõrvutades arve 2023. aastaga. mil langusi ei toimunudki, siis sellest tulenevalt lisandus 2024. aastal 3 kuud, mil veedetud ööde arv võrreldes eelmise perioodiga langes.  Teistel kuudel toimus sarnaselt ööbimiste arvu kasv. Võrreldes aga ööbimiste arvu 2019. aasta seisuga, oli see 19% väiksem, kuid kuu lõikes suurem ainult märtsis. 

Keskmiselt veetis väliskülastaja Pärnumaal 1,98 ööd. 2023. aastal oli selleks 2,02 ööd ning 2019. aastal 1,94 ööd. 

Kõige enam külastajaid saabus Lätist

41% majutatud välisturistidest ning ka kõige rohkem majutujaid, 83 850,  saabus 2024. aastal meile Lätist, mil nende arv kasvas aastaga 31%. Majutatute arv langes ainult aprillis (-17%). Kasvas see aga enim juunis ja detsembris (+50%), märtsis (+45%), augustis (+41%), novembris (+39%), jaanuaris ja veebruaris (+37%), juulis (+29%), mais ja oktoobris (+25%) ning kõige vähem septembris (4%).

Kõrvutades arve 2023. aastaga, oli toona languses neli kuud, millest möödunud aastal jätkus langus aprillis. Seega muutus kasvu suunas ülejäänud kolm kuud, milleks olid veebruar, juuni ja juuli. Võrreldes aga majutatute arvu 2019. aasta seisuga, on see kasvanud 189%. Kõige suurem kasv on toimunud jaanuaris (+226%), märtsis (+212%) ning oktoobris (+207%). Kõige vähem, kuid siiski märkimisväärselt, aprillis (+140%) ja juulis (+165%).  

Arvestades olemasolevaid andmeid (Statistikaameti andmetes ei ole eraldatud linna ning maakonna majutatute arvu 2024. aastal veebruaris ning 2023. aastal ka lisaks märtsis, novembris ja detsembris), viibis 86% külastajatest linnapiirkonnas ning sellest tulenevalt 14% külastajatest maapiirkonnas. Kui linna piirkonnas oli keskmiseks majutatute arv kasvuks 20% kuus siis maakonnas oli selleks 153% kuus. Võrreldes andmeid 2019. aastaga, on majutatute arv kasvanud linnapiirkonnas ca 186% ning maakonnas 246%. 

Lõunanaabrite poolt veedetud ööde arv kasvas 23%. Langes veedetud ööde arv aprillis (-26%) ning samale tasemele jäi septembris.  Kasvas see aga enim märtsis (+44%), jaanuaris (+38%), juunis ja detsembris (+36%), veebruaris ja juulis (+34%), novembris (+28%), augustis (+27%) ning kõige vähem oktoobris (+18%) ja mais (+9%).  

Kõrvutades arve 2023. aastaga, oli toona languses kaks kuud (juuni ja juuli), mis möödunud aastal pöördusid aga kasvuks. Võrreldes aga veedetud ööde arvu 2019. aasta seisuga, on see kasvanud 190%. Kõige suurem kasv on toimunud jaanuaris (+244%), märtsis (+236%) ning oktoobris (+206%). Kõige vähem, kuid siiski märkimisväärselt, aprillis (+138%), juulis (+168%) ning augustis ja novembris  (+169%).  

Arvestades olemasolevaid andmeid (samadel piirangutel, nagu vaatasime ka majutatute arvu), veedeti 87% öödest linnapiirkonnas ning sellest tulenevalt 13% maapiirkonnas. Kui linna piirkonnas oli keskmiseks veedetud ööde arv kasvuks 14% kuus siis maakonnas oli selleks 97% kuus. Võrreldes andmeid 2019. aastaga, on veedetud ööde arv kasvanud linnapiirkonnas ca 190% ning maakonnas 182%. 

Keskmiselt veetis Läti külastaja Pärnumaal 1,42 ööd. Kõige suurem oli veedetud ööde arv jaanuaris (1,57) ja märtsis (1,5) ning kõige madalam aprillis ja novembris (1,34).  2023. aastal oli keskmine veedetud ööde arv 1,5, 2019. aastal 1,41. 

Soome külastajate arv endiselt kõrgel, kuid languses

39% majutatud välisturistidest oli Soome külastajad, keda oli  2024. aastal 80 359, mis oli 1% vähem kui 2023. aastal. Majutatute arv tõusis kolmel kuul: september (+11%), juuni (+13%) ja mai (+6%). Langes aga kõikidel teistel kuudel: aprill (-25%), oktoober (-12%), november (-8%), august (-6%), veebruar (-5%), jaanuaris (-4%), märtsis ja juulis (-3%) ja detsembris (-1%).  

Kõrvutades arve 2023. aastaga, oli toona languses neli kuud (august, september, november, detsember), millest möödunud aastal muutus tõusuks ainult september.  Võrreldes aga majutatute arvu 2019. aasta seisuga, moodustas 2024. aasta majutatute arv toonasest mahust 68,4%. Kõige paremini taastusid suvekuud ja september (70-78%), kõige vähem aga on mahud jõudnud järele jaanuaris (47% 19. aasta mahust). 

2024. aastal majutus 97% soomlastest linnapiirkonnas ja 3% maapiirkonnas. Arvestades olemasolevaid andmeid (Statistikaameti andmetes ei ole eraldatud linna ning maakonna majutatute arvu 2023. aasta jaanuaris ja veebruaris) oli majutatute osakaal sama ka 2023. aastal. Kui linna piirkonnas oli 2024. aastal keskmiseks majutatute arvu muutuseks -3% kuus siis maakonnas oli selleks +24% kuus. Võrreldes andmeid 2019. aastaga, oli majutatute arv linnapiirkonnas 29% väiksem ning ning maakonnas 13% väiksem. 

Põhjanaabrite poolt veedetud ööde arv langes 5%. Langus toimus enim aprillis (-22%), novembris (-16%), märtsis ja augustis (-14%). Lisaks aga ka oktoobris (-8%), juulis (-6%), jaanuaris (-2%), veebruaris (-1%). Sarnane tase säilis detsembris. Kasv toimus aga enim mais (+7%), kuid ka juunis (+5%) ja septembris (+4%).  

Kõrvutades arve 2023. aastaga, oli toona languses neli kuud (jaanuar, august, september, oktoober). Võrreldes aga veedetud ööde arvu 2019. aasta seisuga, taastusid mahud ca 62%. Kõige suurem kasv on toimunud jaanuaris (+244%), märtsis (+236%) ning oktoobris (+206%). Kõige paremini taastus juuni (74,2%), kõige vähem aga jaanuar (30%). 

2024. aastal veedeti 99% öödest linnapiirkonnas. Arvestades olemasolevaid andmeid (Statistikaameti andmete piiratust, nagu ülal mainitud)  oli veedetud ööde osakaal 2023. aastal linnapiirkonnas 98%. Kui linna piirkonnas oli keskmiseks veedetud ööde arvu muutus -6% kuus siis maakonnas oli selleks +14% kuus. Võrreldes andmeid 2019. aastaga, on veedetud ööde arv linnapiirkonnas ca 65% ning maakonnas ca 39% toonastest mahtudest.   

Keskmiselt veetis Soome külastaja Pärnumaal 2,63 ööd. Kõige suurem oli veedetud ööde arv novembris (3,71), oktoobris (3,29), detsembris (3,15) ning kõige madalam juulis (2,33) ja juunis (2,36).  2023. aastal oli keskmine veedetud ööde arv 2,75, 2019. aastal 2,91. 

Euroopa külastajad

Euroopa (s.h. Läti ja Soome) moodustasid 96,6% Pärnumaa välisturistide statistikast, kasvades aastaga 14%. 2019. aasta tasemeni jõudmiseks peab nende arv kasvama veel 5%. Veedetud ööde arv kasvas võrreldes möödunud aastaga 36%, kuid on veel 22% maas 2019. aasta tasemest. Kui 23. aastal veetis eurooplane Pärnumaal keskmiselt 1,7 ööd, siis 24. aastal juba 2,1 ööd, kuid olles endiselt maas 2019. aastast, mil selleks suuruseks oli 2,5 ööd. 

Kui jätta kõrvale meie peamised sihtturud, moodustas Euroopa majutatute arv välisturistide arvust 17,2%, kasvades aastaga 1,5% ning olles 2019. aasta tasemest, 21,9%, veel 4,7% maas. Veedetud ööde arv tõusis möödunud aastal 0,4% ehk 21,74%-ni ning on 2019. aasta tasemest, 22,12%, veel ca 0,4% maas.  Kui 23. aastal veedeti Pärnumaal keskmiselt 3,05 ööd siis 24. aastal langes see 2,69 öö peale, kuid on endiselt kõrgem 2019. aastast, mil veedetud ööde arv oli 2,48. 

  • Meie peamiste turgude järel jõudis Pärnumaale ka rohkelt Leedu külastajaid, kes moodustasid 4% väliskülastajate osakaalust. Võrreldes 2023. aastaga kasvas majutatute arv 26%, 2019. aastaga aga 51%. 70% neist majutus linnapiirkonnas ning 30% maakonnas. Kasvanud on maakonnas majutatute osakaal, 2023. aastal olid need arvud vastavalt 82% ja 18%. Võrreldes 2019. aastaga on toimunud maakonnas 20% kasv linnapiirkonna arvelt.  Leedu külastajate veedetud ööde arv kasv aastaga 20%, sh 2019. aastaga on olnud muutus +47%. Kui 2019. aastal veetis külastaja keskmiselt 1,57 ööd, 23. aastal 1,61 ööd siis 24. aastal oli selleks 1,53 ööd.
  • Järgmisena jõudis meile ka palju Rootsi külastajaid, kes moodustasid 3% väliskülastajate osakaalust. Võrreldes 2023. aastaga kasvas majutatute arv 12%, 2019. aastaga võrreldes oli aga 38% vähem. Võrreldes 2019, 2023 ja 2024. aastat siis osakaal on olnud sarnased, 97-98% külastajatest majutub linnapiirkonnas. Rootsi külastajate veedetud ööde arv kasv aastaga 8%, kuid oli 39% väiksem 2019. aastast. Kui 2019. aastal veetis külastaja keskmiselt 4,03 ööd, 23. aastal 3,90 ööd siis 24. aastal oli selleks 3,96 ööd.
  • Järgmisena jõudis meile palju Saksamaa külastajaid, kes moodustasid samuti 3% väliskülastajate osakaalust. Võrreldes 2023. aastaga kasvas majutatute arv 30%, 2019. aastaga võrreldes oli aga 26% vähem. Võrreldes 2019, 2023 ja 2024. aastat siis osakaal on olnud sarnased, 75-78% külastajatest majutub linnapiirkonnas. Saksamaa külastajate veedetud ööde arv kasv aastaga 31%, kuid oli 26% väiksem 2019. aastast. Kui 2019. aastal veetis külastaja keskmiselt 1,73 ööd, 23. aastal 1,72 ööd siis 24. aastal oli selleks 1,73 ööd.
  • Üha rohkem jõuab Pärnumaale Poola külastajaid, kes moodustasid 2% väliskülastajate osakaalust. Võrreldes 2023. aastaga kasvas majutatute arv 59%, 2019. aastaga võrreldes 60%. Võrreldes 2019, 2023 ja 2024. aastat siis üha enam on Poola külastaja majutunud pigem linnapiirkonnas ning vähem maapiirkonnas.  Poola külastajate veedetud ööde arv kasv aastaga 126%, võrreldes  2019. aastaga aga 131%. Teist aastat järjest on protsentuaalne kasv olnud üle 100%.  Kui 2019. aastal veetis külastaja keskmiselt 1,56 ööd, 23. aastal 1,59 ööd siis 24. aastal oli selleks 2,26 ööd. 
  • Majutatud väliskülastajatest moodustas ka tervelt 1% protsendi külastajad Suurbritanniast, Ukrainast ja Prantsusmaalt. 
  • Majutatute hulgas oli märkimisväärselt ka Norrast (905 majutatut, +15% võrreldes 2023. aastaga), Hispaaniast (843, +6%), Itaaliast (820, +13%), Šveitsist (761, +70%)  ja Taanist (759, +80%) külastajaid. 

Pärnumaale jõudis külastajaid ka laiast maailmast ning erinevatelt kontinentidelt

  • Aasiast pärit külastajaid moodustasid väliskülastajatest 3%. Kokku peatus majutusasutustes 6673 külastajat, mida on 2 korda rohkem kui möödunud aastal. Rekordiline oli Hiinast pärit külastajat arv, 2146, mis lõi üle 2019. aasta rekordi (1071), moodustades nii välisturistide koguarvust kui ka ööbimistest 1%. Samuti tõusis ka Jaapanist ning Koreast ööbinud külastajate arv. Lisaks oli erinevatest teistest Aasia riikidest Pärnumaal ööbimas 2558 külastajat. Sarnaselt külastajate arvuga tõusis ka veedetud ööde arv. Vaatamata külastajate arvu tõusule, veedetud ööde arv aga langes 1,7-lt 1,3-le ööle. 
  • Aafrikast pärit külastajaid viibis meie majutusasutustes vähem kui möödunud aastal, kokku 129. Keskmiselt veedeti piirkonnas 3,58 ööd, mis on 1,29 ööd rohkem möödunud aastast. 
  • Nii Põhja- kui ka Lõuna-Ameerika mandritelt ööbijaid oli maakonnas kokku 1368, külastajate arv kasvas pea 14%. Kasvas nii Ameerika Ühendriikidest (+16%) kui ka Kanadast (+9%) pärit külastajate arv, kuid paraku veel 2019. aasta tasemini need ei küündi. Keskmiselt veetis neist esimene 2,2 ja teine 1,54 ööd. Keskmiselt veetis Ameerika mandritelt pärit külastaja möödunud aastal Pärnus 2 ööd.   
  • Okeaaniast külastas Pärnumaad 1536 külastajat, mida on vähem kui möödunud aastal. Keskmiselt veedeti Pärnumaal 1,55 ööd, mida 0,86 ööd vähem möödunud aastast. 

Majutuse näitajad

Andmed: TU112: MAJUTAMINE | Näitaja, Maakond ning Vaatlusperiood. Link andmebaasile.

Pärnumaal on võrreldes 2019.aastaga vähenenud majutuskohtade arv veidi alla 14% – rohkem maapiirkonnas (134 kohta) ning vähem linnas (93 kohta). Maakonnas vähenes pakkumus võrreldes 2019.aastaga kõige rohkem detsembris (-23%) ning novembris (-22%), neile järgnes august (-20%). Kõige väiksem muutus pakkumuse osas oli märtsis ning aprillis. Linnas vähenes pakkumus võrreldes 2019.aastaga kõige rohkem augustis (-18%) ning juunis (-17%), neile järgnes juuli (-16%). Kõige väiksem muutus pakkumuse osas oli jaanuaris, aprillis, mais ja detsembris. Väike langus toimus 2023. aastal võrreldes eelneva aastaga, mõlemas piirkonnas 1%. Maakonnas oli pakkumuste arv võrdne 2022. aastaga augustis ning septembris, suurem aga jaanuaris, juunis ja juulis. Teistel kuudel aga oli pakkumus eelnevast aastast väiksem. Linnas oli pakkumuste arv võrdne 2022. aastaga veebruaris, märtsis, aprillis, mais, oktoobris. Suurem oli aga pakkumuste arv jaanuaris ning detsembris.

Majutuskohtade arv Pärnumaal 2019. 2022. 2023

Tubade arv võrreldes 2019. aastaga oli linnas madalam, kuid maakonnas kõrgem lausa kuuel kuul (jaanuar, veebruar, aprill, juuni, juuli, august). Voodikohtade arv võrreldes 2019. aastaga oli linnas kõrgem ainult aprillis, kuid maakonnas kõrgem lausa viiel kuul (veebruar, jaanuar,juuni, mai, august). Voodikohtade täituvus võrreldes 2019. aastaga oli linnas kõrgem veebruaris ja märtsis. Maakonna parimad kuud algasid augustis ja kestsid kuni aasta lõpuni, mil täituvus oli võrdväärne 2019. aasta samade kuudega.

Tubade arv linnas võrreldes 2022. aastaga kasvas ainult oktoobris, maakonnas oli kasv kolme suvekuul (juunis, juulis ja augustis). Voodikohtade arv linnas võrreldes 2022. aastaga kasvas aga viiel kuul (aprill, juuli, august, oktoober, detsember), maakonnas oli kasv kolme suvekuul (juuli, august, juuni). Voodikohtade täituvus linnas võrreldes 2022. aastaga kasvas kõikidel kuudel peale juuli, august, oktoobri ning novembri. Kõige suurem kasv täituvuse osas oli veebruaris (+24%) ning märtsis (+20%). Ka maakonnas oli kasv märgatav, puutumata jäid ainult juuni, juuli ja august. Kõige suurema kasvuga kuud olid märts (+67%), aprill, mai ning detsember ( võrdselt +50% kuus).

Maakonna majutatavuse näitajate muutus 23a vrd 22a

Statistikaga on võimalik tutuvuda järgmistes kanalites: 

Autor: Silva Koemets, Pärnu Linnavalitsus

Viimati uuendatud: 17.02.2025