Pärnumaa turismistatistika 2023

Autor: Silva Koemets, Pärnu Linnavalitsus

Viimati uuendatud: 09.04.2024

Aastavahetus annab võimaluse taaskord vaadata otsa numbritele. Eesti Statistikaametis kajastavate andmete põhjal saame analüüsida, kuidas Pärnul kui turismisihtkohal 2023. aasta läks. Statistilisi andmeid on võimalik vaadata tagasi kuni 2002. aastani. Võrdleme siin 2023. aasta näitajaid eelneva aastaga, et hinnata, kuidas turismiteenuste tarbimine maakonnas muutus. Kuna aga Eesti turismisektor tervikuna ei ole veel pandeemia-eelsele tasemele taastunud, vaatame otsa ka 2019. aasta numbritele. 

2023. aasta andmeid lisandub Statistikaameti andmebaasi jooksvalt ning seetõttu täiendatakse postitust uute andmete lisandumisel. Tulekul on erinevate näitajate statistiline ülevaade (nt voodikoha hind, reisi eesmärk).

Majutatud ja nende ööbimised Pärnumaal

Andmed: TU112: MAJUTATUD JA MAJUTATUTE ÖÖBIMISED MAAKONNA JA ELUKOHARIIGI JÄRGI. Link andmebaasile.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul peatus Eesti majutusettevõtetes ligi 1,67 miljonit välis- ja ligi 1,76 miljonit siseturisti. „Aastases võrdluses oli välisturiste 14% rohkem, kuid koroonakriisi eelsele tasemele veel ei jõutud, olles võrreldav 2010. aastaga. Siseturistide arv jäi aga kahe protsendiga alla rekordilisele 2022. aastale,“ täpsustas Laurmaa. (Statistikaameti uudis 08.02.2024)

Siseturistide osakaal Pärnumaal oli 2023. aastal jätkuvalt kõrgem kui 2019. aastal. Võrreldes eelmise aastaga aga vähenes nii majutatute kui ka ööbimiste arv üleüldiselt. Üle 3/4 turistidest jõuab Pärnumaal eelkõige Pärnu linna ning selle lähipiirkonda. Vähem, kuid vaikselt tõusvas joones, jõutakse ka kaugemale maapiirkonda.

Siseturistide ööbimised ning majutatud inimeste arv aastatel 2019, 2022, 2023

Võrreldes 2023. ja 2022. aastat kuude lõikes, kasvas siseturistide arv jaanuaris (5%) ning märtsis (1%). Kõige suurem langus oli aprillis (-17%), augustis (-16%) ning oktoobris (-15%). Kui siia kõrvutada ka ööbimiste arv, oli ainuke positiivne kuu veebruar, mil majutatud ööbimiste arv oli vaid mõne öö võrra vähem eelnevast aastast. Kõige suurem langus ööbimiste arvus oli augustis (-17%) ning aprillis ja juulis (-16%).

Välisturistide osakaal Pärnumaal oli 2023. aastal kõrgem kui möödunud aastal, kuid jääb endiselt alla 2019. aastale. Rohkem kui 9/10 turistidest jõuab Pärnu linna ning selle lähipiirkonda. Endiselt on maapiirkonnas ööbivate välisturistide osakaal suhteliselt väike.

 

Välisturistide ööbimised ning majutatud inimeste arv aastatel 2019, 2022, 2023

Võrreldes 2023. ja 2022. aastat kuude lõikes, kasvas välisturistide arv kõige rohkem märtsis (31%), aprillis (29%) ning mais (18%). Langus toimus ainult veebruaris (-1%). Kui siia kõrvutada ka ööbimiste arv, olid kõige suurema kasvuga kuud märts (60%) ja aprill (55%). Kõige väiksem muutus oli augustis, kus ööbimisi oli mõne võrra rohkem eelnevast aastast.

Majutatud külastajad elukohariigi järgi  

Andmed: TU112: MAJUTATUD JA MAJUTATUTE ÖÖBIMISED MAAKONNA JA ELUKOHARIIGI JÄRGI. Link andmebaasile.

2023.aastal jõudis Pärnumaale külastajaid ka laiast maailmast. Aasiast külastas meid 1596 külastajat (sh Hiinast, Jaapanist, Koreast). Kuigi sellelt kontinendilt pärit külastajate arv moodustas 2019.aasta külastajate arvust ligikaudu ainult 33%, kasvas võrreldes 2022.aastaga nende arv üle 250%. Ühendriikidest jõudis meile 863 külastajat (vähem kui 2022. aastal), Kanadast 189 (2 korda rohkem külastajaid kui 2022. aastal). Kesk- ja Lõuna-Ameerikast külastas meid 133 turisti (19% rohkem kui 2022. aastal). Okeaaniast käis meie juures 275 inimest, kellest valdav enamus tulid Austraaliast (2 korda rohkem kui 2022. aastal). Pärnumaale jõudis ka 120 Aafrika külastajat (21% rohkem kui möödunud aastal). 

Euroopa külastajatest peatus Statistikaameti andmetel maakonnas 5% ning linnas 95% külastajatest.

Kõige suurem arv külastajaid saabus 2023.aastal meie põhiturgudelt ehk Soomest ja Lätist. Soomlastest 97% peatus linnas ning 3% maakonnas ja lätlastest 96% linnas ning 4% maakonnas. Kui võrrelda neid arve võrdlusaastatega (2019 ja 2022), on suurusjärkude muutus olnud kuni +/- 2% piires. Soome külastajate arvul on tugev seos meie piirkonna hooajalisusega. Külaliste arv tõuseb järsemalt mais ning langeb septembris. Toreda üllatusena säilis ka möödunud aasta oktoobris külaliste arv võrdselt septembriga. Võrreldes 2022.aastaga tervikuna tõusis külastajate arv 16%. 2023.aasta Soome külastajate arv moodustas 69% 2019.aasta külastajate arvust. Läti külastajate arvul on aga seos hooajalisusega nõrgem. Möödunud aastal meeldis lõuna-naabritele meid külastada pigem kevadel ning suve lõpus/sügise esimesel poolel. Taaskord on tore see, et külastajate arvu suurusjärk oli suhteliselt stabiilne oktoobrist kuni aasta lõpuni. Võrreldes 2022.aastaga tervikuna tõusis külastajate arv 4%. 2023.aasta Läti külastajate arv võrreldes 2019.aastaga on aga tõusnud 44%. 

Meie peamiste turgude järel jõudis Pärnumaale ka rohkelt Rootsi ning Leedu külastajaid. Rootslastest 97% peatus linnas ning 3% maakonnas. Leedulased aga on eelneva kolme turu külastajate seast agaramad maakonna külastajad, jõudes 18% maakonda ning 82% linna. Võrreldes 2022.aastaga tervikuna tõusis Leedu külastajate arv 9%. 2023.aasta külastajate arv on alates 2019.aastast tõusnud 19%. Pool sellest tõusus toimus 2022.aastaks ning pool 2023.aastal. Võrreldes 2022.aastaga tervikuna tõusis Rootsi külastajate arv 49%. Kui 2022.aastal moodustas rootsi külastajate arv 2019.aastast 37% siis 2023.aastaks tõusis see 55%-ni.

Vahemikus 1000-5000 külastajat aastas jõudis Pärnumaale Suurbritanniast, Saksamaalt, Poolast ja Ukrainast. Võrreldes möödunud aastat 2019.aastaga, on Ukrainast pärit külastajate arv tõusnud kõige rohkem (üle 200%), mis aga on kindlasti mõjutatud peamiselt Ukrainas toimuva sõja tõttu. Poolast pärit külastajate suurusjärk on jäänud samaks. Saksamaalt pärit külastajate arv moodustas 57% ning Suurbritanniast pärit külastajate arv 88% 2019.aasta arvudest. Kui võrrelda möödunut aastat 2022.aastaga, on külastajate arv tõusnud poolakate (30%) ning Suurbritannia (23%) külastajate osas. Saksamaalt pärit külastajate suurusjärk on samal tasemel, Ukrainlaste oma on aga langenud. 

Vahemikus 500-1000 külastajat aastas jõudis piirkonda Venemaalt, Norrast, Hollandist, Prantsusmaalt, Hispaaniast ja Itaaliast. Neist agaramad maakonda jõudjad on hollandlased ning hispaanlased ja prantslased. Neist kolm turgu on võrreldes 2022.aastaga langenud – Prantsusmaa külastajate arv moodustas 95% ning Norra külastajate arv 96% sellele eelneva aasta külastajate arvus. Samuti jõuab piirangute tõttu Pärnumaale vähem Venemaa külastajaid. Teised kolm on aga näidanud võrreldes 2022.aastaga tõusu – Hollandi külastajate arv on tõusnud 11%, Itaalia 52% ja Hispaania koguni 82%. Hispaaniast pärit külastajate arv on ka kõige lähemal koroona-eelsele tasemele, moodustades 2019.aasta külastatavusest 86% (vastupidiselt Hollandile 47% ja Itaaliale 54%). 

Vähe jõuab meieni külastajaid Iirimaalt, Belgiast, Šveitsist, Austriast, Tšehhist, Slovakkiast, Rumeeniast, Türgist ja Taanist. Neist agaramad maakonda jõudjad on tšehhid, neile järgnevad šveitslased ja rumeenlased ning napilt jäävad seljataha ka Austria, Belgia külastajad. Mõned üksikud külastajad jõuavad Pärnumaale Ungarist (100), Portugalist (90), Luksembrugist (81), Islandilt (87),  Sloveeniast (62), Bulgaariast (60), Kreekast (55), Maltalt (52), Horvaatiast (35) ja Küproselt (7). Neist kõige agaram kasv on toimunud Islandi, Malta ning Luksemburgi külastajate seas. 

Majutuse näitajad

Andmed: TU112: MAJUTAMINE | Näitaja, Maakond ning Vaatlusperiood. Link andmebaasile.

Pärnumaal on võrreldes 2019.aastaga vähenenud majutuskohtade arv veidi alla 14% – rohkem maapiirkonnas (134 kohta) ning vähem linnas (93 kohta). Maakonnas vähenes pakkumus võrreldes 2019.aastaga kõige rohkem detsembris (-23%) ning novembris (-22%), neile järgnes august (-20%). Kõige väiksem muutus pakkumuse osas oli märtsis ning aprillis. Linnas vähenes pakkumus võrreldes 2019.aastaga kõige rohkem augustis (-18%) ning juunis (-17%), neile järgnes juuli (-16%). Kõige väiksem muutus pakkumuse osas oli jaanuaris, aprillis, mais ja detsembris. Väike langus toimus 2023. aastal võrreldes eelneva aastaga, mõlemas piirkonnas 1%. Maakonnas oli pakkumuste arv võrdne 2022. aastaga augustis ning septembris, suurem aga jaanuaris, juunis ja juulis. Teistel kuudel aga oli pakkumus eelnevast aastast väiksem. Linnas oli pakkumuste arv võrdne 2022. aastaga veebruaris, märtsis, aprillis, mais, oktoobris. Suurem oli aga pakkumuste arv jaanuaris ning detsembris.

Majutuskohtade arv Pärnumaal 2019. 2022. 2023

Tubade arv võrreldes 2019. aastaga oli linnas madalam, kuid maakonnas kõrgem lausa kuuel kuul (jaanuar, veebruar, aprill, juuni, juuli, august). Voodikohtade arv võrreldes 2019. aastaga oli linnas kõrgem ainult aprillis, kuid maakonnas kõrgem lausa viiel kuul (veebruar, jaanuar,juuni, mai, august). Voodikohtade täituvus võrreldes 2019. aastaga oli linnas kõrgem veebruaris ja märtsis. Maakonna parimad kuud algasid augustis ja kestsid kuni aasta lõpuni, mil täituvus oli võrdväärne 2019. aasta samade kuudega.

Tubade arv linnas võrreldes 2022. aastaga kasvas ainult oktoobris, maakonnas oli kasv kolme suvekuul (juunis, juulis ja augustis). Voodikohtade arv linnas võrreldes 2022. aastaga kasvas aga viiel kuul (aprill, juuli, august, oktoober, detsember), maakonnas oli kasv kolme suvekuul (juuli, august, juuni). Voodikohtade täituvus linnas võrreldes 2022. aastaga kasvas kõikidel kuudel peale juuli, august, oktoobri ning novembri. Kõige suurem kasv täituvuse osas oli veebruaris (+24%) ning märtsis (+20%). Ka maakonnas oli kasv märgatav, puutumata jäid ainult juuni, juuli ja august. Kõige suurema kasvuga kuud olid märts (+67%), aprill, mai ning detsember ( võrdselt +50% kuus).

Maakonna majutatavuse näitajate muutus 23a vrd 22a

Statistikaga on võimalik tutuvuda järgmistes kanalites: 

Otsi siit

Puhkajale

Konverents

Professionaalile