1962. aasta viimastel päevadel valmib siin Nõukogude ja Roosi tänava nurgal tüüpprojekti järgi ehitatud 8 korteriga elamu Põhja Kõrgepingevõrkude Pärnu jaoskonna töötajatele. Varem hoonestamata krunt on eraldatud vaid aasta varem põlisest eeslinnakrundist, mille varasem teadaolev omanik oli 19. sajandi keskpaigas aamissepp Grewe.

Osa Grewe kinnistust

Suur, kuni Promenaadi (A.H. Tammsaare) tänavani laiunud krunt nr 169 oli slobodaa viimane maja vastu rannakarjamaad. Sellel asunud vana maja on tänaseni säilinud (Roosi tn 15), kuigi kaasajastatud kujul, asudes kohe nõukogude-aegse kortermaja taga.

Maja ja suure krundi omanikuks oli Hannoverist pärist aamissepp ehk Heinrich Conrad Grewe (1811 – 1888), kes oli abiellunud Pärnus Helene Christine Bartelsiga ja Grewe järeltulijad liikusid suuresti edasi Venemaale -  nii sai poeg Leopold Conradist arst ja apteeker Samaaras, teisest pojast Conradist gümnaasiumidirektor Jeletskis ning poeg Ferdinandist vandeadvokaat Moskvas. Ilmselt seetõttu läheb surnud Grewe kinnistu tema naise õe Agathe Elisabeth Schmidti (1826-1882) omandusse.

Selle perekonna kätte jääb maja enam kui pooleks sajandiks, aastate jooksul tükeldatakse suur kinnistu jupphaaval – siit lõigatakse ehituskrundid Elias Wessetile (aastal 1928, Supeluse 26) ning Hans Pärmannile (aastal 1932, Supeluse 24).

Sakslaste küüditamine

Viimaseks kinnistuomanikuks enne teist maailmasõda oli Emma Christine Anna Schmidt (1862-1945), kes saksa rahvuse erandliku esindajana otsustab mitte lahkuda ümberasumise käigus Saksamaale. Just oma rahvuse tõttu saab temast nõukogude repressioonide ohvrer – eakas Emma Schmidt deporteeritakse 15. augustil 1945.

Tegu on eraldi küüditamislainega 1945. aastal, kui Siberisse saadetakse Eesti NSVsse elama jäänud saksa rahvusest kodanikud. Pärnumaalt saadetakse välja saata kõik 21 siia jäänud saksa rahvusest kodanikku. Kokku deporteeritakse Eesti NSVst selle küüditamise käigus 407 inimest, kellest kõige eakamad on just Pärnust välja saadetud 83aastane Emma Schmidt ja tema vanem õde, 88aastane Emilie Opitz. Mõlemad õed surevad juba sama aasta sügisel Molotovi oblastis ja nende nimed on kantud Kommunismiohvrite Memoriaali seinale Tallinnas Maarjamäel.

Tüüpprojekt nr 1-317-1P

1961. aastal eraldataksegi kunagisest Conrad Grewe suurest kinnistust viimane jupp -Supeluse ja Roosi tänava nurgapealne krunt, kuhu asutakse rajama 8korterilist elamut Energeetika Valitsuse Põhja Kõrgepingevõrkude Pärnu jaoskonna töötajatele. Tegemist on ametlikult 1960. aastal loodud Energeetika Valitsuse ehk «Eesti Energia» kohapealse allasutusega, mille vastutusalaks on Pärnu linna elektrivõrkude väljaehitamine ning võimalike rikete parandamine.

Ehitamiseks valiti välja standardne elamuprojekt nr 1-317-1P ehk üks neist hoonetüüpidest, mida hakati kutsuma hrustšovkadeks tollase NSVLiidu juhi Nikita Hrustšovi algatatud korteripoliitika tõttu. See nägi ette töölisperedele, kes seni olid sunnitud tihtipeale jagama kööke ja sanitaarruume kitsastes ühiskorterites, omaette elamispindadega kortermajade ehitamist. Kokkuhoiu ja ehitamise tempo nimel seati piirangud nii korterite pindalale kui lagede kõrgusele.

Maja ehitab Pärnu REV, see antakse tellijale üle 30. detsembril 1962. aastal ning saab tol hetkel aadressiks Nõukogude tänav 16a. Ja kuigi tegemist on tüüpprojekti järgi ehitatud majaga, siis tänu tema valgeks krohvitud välisseintele ning suhteliselt talutavatele mõõtudele, eriti võrreldes diagonaalis üle ristmiku asuva massiivse kortermajaga, ei häiri see hoone Supeluse tänava üldist miljööd.