Puhkajale
Konverentsi-
Professio-Raamatu “The Lure of the Sea: The Discovery of the Seaside 1750-1840,” autor prantsuse ajaloolane Alain Corbin on seda kommenteerinud järgmiselt: “Mind üllatas tõsiasi, et enne 1750. aastaid ei hoolinud keegi randadest, ja seejärel hakati korraga neid massiliselt külastama. Midagi oli vahepeal juhtunud. Ma leian, et see on Lääne-Euroopa ajaloos oluline ajahetk, kuna sealtpeale on käigud randa muutunud tavalisteks.” (Marek Tamm. Kuidas kirjutatakse ajalugu?, 2007). „Puhkus mere ääres” on konkurentsitule peamiseks kaasaja turismitööstust pööritavaks märksõnaks tänaseni.
Pärnu kuurordi pea kahe sajandi pikkune lugu on vaid killuke Euroopa merekuurortide kirevas ajaloos, kuid samas eripäraselt värvikas ning omanäoline „nähtus“ Läänemere ja Eesti turismiloos.
Kaasaegse turismiajastu ja merekuurortide sünd
Üheks kaasaegse turismi ajastu käivitavaks ja edasisi arenguid suunavaks nähtuseks kujunes 17. sajandil Inglismaalt alguse saanud „kollektiivne rannaihalus“. Kui sisemaa kuurordid ja terviseveed olid populaarsed sihtkohad juba 17.-18. sajandil, siis merekuurortide suurmood vallutas Euroopa 19.sajandil.
Üheks kaasaegse turismiajastu käivitavaks ja edasisi arenguid suunavaks nähtuseks kujunes 17. sajandil Inglismaalt alguse saanud „kollektiivne rannaihalus“. Kui sisemaa kuurordid ja terviseveed olid populaarsed sihtkohad juba 17.-18. sajandil, siis merekuurortide suurmood vallutas Euroopa 19. sajandil. Merest ja rannikuäärsetest maastikest e meremaastikest kujunes mõjus kooslus – romantismi ajastu meeliülendav imetlus- ning ihalusobjekt. 19. sajandi tervise- ja supelturism juhatas mereromantikast kantud spontaansuse ja hoogsusega sisse kogu kaasaegse turismiajastu.
Algselt eeskätt aristokraatlikule eliidile orienteeritud tervisevee- ja merekuurordid kujunesid üha vabama õhkkonna tõttu sageli soodsaks keskkonnaks uutele suhetele aristokraatia, haritlaste ja jõuka kodanluse vahel. Ka Läänemere regiooni kuurortide rajamine ning seeläbi kaasaegse turismi algus on antud ajastu vaimust kantud tulem.
Pärnu on toimetanud mere- ja kaubalinnana oma sünnist alates. Uue tähenduse ja sisu merelinnana omandas Pärnu 19. sajandil, kui linna olemust ja kuvandit mõjusalt muutvaks märksõnaks sai kuurort.
Kuurordi tekkeks on eelkõige vaja soodsat asukohta, looduslikke tingimusi ja ligipääsu nendele ning kindlasti ka ettevõtlikke inimesi. Kuurordielu tõeliseks käivitajaks olid, on ja jäävad aga suvitajad-supelsaksad. Kuurort ongi eelkõige kohaliku kogukonna ja suvitajate-supelsakste ühiselt loodud atraktiivne ning romantiline ideaalmaastik. Kuurordiks olemise mitmetähenduslik sisu, kohalik kogukond ja ajutiselt seal viibivad külastajad-turistid ning nendevahelised suhted on olnud pidevas muutumises. Pärnu kuurordi 185-aastase kestliku arengu olulisemaks tagatiseks on olnud linnaisade ambitsioonikus ja kogukonna avatus ning suutlikkus paindlikult ja võimalikult säästvalt muutustega kohaneda.
Tallinna värav
Tallinna värav on ainus 17. sajandist säilinud vallvärav Baltikumis, mis oma uhke välimusega paistab silma ka tänapäeval. Ajalooline barokkstiilis värav on ilus nii päevasel kui öisel ajal, mil tuled seda valgustavad.
Tallinna värav
Tallinna värav on ainus 17. sajandist säilinud vallvärav Baltikumis, mis oma uhke välimusega paistab silma ka tänapäeval. Ajalooline barokkstiilis värav on ilus nii päevasel kui öisel ajal, mil tuled seda valgustavad.
Tallinna värav
Tallinna värav on ainus 17. sajandist säilinud vallvärav Baltikumis, mis oma uhke välimusega paistab silma ka tänapäeval. Ajalooline barokkstiilis värav on ilus nii päevasel kui öisel ajal, mil tuled seda valgustavad.
Tallinna värav
Tallinna värav on ainus 17. sajandist säilinud vallvärav Baltikumis, mis oma uhke välimusega paistab silma ka tänapäeval. Ajalooline barokkstiilis värav on ilus nii päevasel kui öisel ajal, mil tuled seda valgustavad.
Tallinna värav
Tallinna värav on ainus 17. sajandist säilinud vallvärav Baltikumis, mis oma uhke välimusega paistab silma ka tänapäeval. Ajalooline barokkstiilis värav on ilus nii päevasel kui öisel ajal, mil tuled seda valgustavad.
Tallinna värav
Tallinna värav on ainus 17. sajandist säilinud vallvärav Baltikumis, mis oma uhke välimusega paistab silma ka tänapäeval. Ajalooline barokkstiilis värav on ilus nii päevasel kui öisel ajal, mil tuled seda valgustavad.
