Puhkajale
Konverentsi-
Professio-Ilm Pärnus võib kohati olla väga muutlik, kuid tavapäraselt on siin soojem kui ülejäänud Eestis. Sellest ka põhjus, miks Pärnu on Eesti suvepealinn. Hea Pärnu ilm täidab suvel linnatänavad tuhandete külastajatega, kes tulevad siia meie hea ranna ning mitmekülgse kultuuriprogrammi pärast.
Pärnu ilm suvel
Suvekuudeks on meil juuni, juuli ja august ning suve tippaeg on kindlasti juulikuu. Ilm Pärnus on sel ajal väga soe ning temperatuur jääb nendel kuudel vahemikku 15–20 °C ning soojemal suvel isegi 22–27 °C. Ette on tulnud ka kõrgemaid temperatuure, näiteks 2018. aasta suvel oli temperatuur üle 30 °C rohkem kui kümnel päeval.
Pärnu ilm sügisel
Sügis algab ametlikult Eestis septembri teises pooles ning lõppeb talvisel pööripäeval (21. või 22. detsember). Ilm Pärnus muutub siis tuulisemaks, kuid hea ilma korral saab rannas nautida ilusaid päikeseloojanguid. Temperatuurid jäävad vahemikku 1 °C kuni 11 °C. Lisaks on sügis ideaalne aeg nautimaks rahulikke tänavaid ning värve täis loodust. Sügiskuudeks on küll september, oktoober ja november, kuid esimesi lumesadusid võib suure tõenäosusega näha juba oktoobris.
Pärnu ilm talvel
Kui veel kümmekond aastat tagasi võttis talviti võimust käre pakane, siis viimastel aastatel on talved olnud üsna soojad. Temperatuurid jäävad üldiselt vahemikku 5 °C kuni -15 °C, siiski tasuks kaasa haarata soojad riided, sest kraadid võivad langeda ka alla -15 °C. Lund sajab Pärnus ja kogu Eestis üldiselt detsembri ja märtsi vahel.
Pärnu ilm kevadel
Huvitavaid fakte Pärnu ilma kohta:
- Jaanuari torm 2005. aastal on siiani olnud üks suurimaid torme Pärnus, kui tuule kiiruseks mõõdeti keskmiselt 25 m/s.
- Tuuleiilide maksimumiks on Pärnumaal mõõdetud 33 m/s, Eestis rekord 40 m/s.
- Pärnu külmarekord on -34,8 °C ning see mõõdeti 1893. aastal.
- Kihnu külmarekord on -32,4 °C ja see pärineb 1978. aastast.
- Soojarekord pärineb 2003. aastast ning selleks on 33,2 °C.
- Eesti kõige kuivema aasta rekord kuulub Pärnule – 1941. aastal oli aastane sademete hulk, vaid 309 mm (keskmine üle Eesti 550-800 mm).
- Eesti kõige kõrgeima veetaseme rekord kuulub samuti Pärnule ning see on pärit 2005. aastast, kui normaalne veetase ületas 294 cm.
- Kõige kõrgemaks lumekihiks Pärnumaal on mõõdetud 53 sentimeetrit.
