fbpx

21 põnevat fakti keskaegse Pärnu kohta

Pärnu linna ajalugu ulatub tagasi 13. sajandisse. Soodne asukoht ning jõe ja mere lähedus lõid eeldused, et Pärnust sai hansalinn ja oluline sõlmpunkt kaupade sisse- ja väljaveol. Koondasime kokku mõned põnevamad faktid selle kohta, milline võis elu keskaegses Pärnus välja näha. Kui sulle pakuvad huvi keskaja kombed ja traditsioonid, siis tule kindlasti juuli alguses Pärnusse, kui toimumas on järjekordsed Pärnu Hansapäevad.

1. Esimest korda mainiti Pärnu linna (tol ajal Perona) 1251. aastal. Linn kerkis esmalt Vana-Pärnu asukohale. Peagi langes see aga rüüstamiste ohvriks, misjärel koliti ümber jõe vastaskaldale. Uus-Pärnu linn asutati 1265. a. Sellest sai oluline sadamakoht ja ainuke linnamüüriga ümbritsetud kindlus Riia ja Tallinna vahel.

2. 14.-15. sajandil elas Uus-Pärnus umbes 400-500 inimest. 16. sajandiks oli linnaelanike arv kasvanud 600-ni, koos eeslinna ja Vana-Pärnuga oli elanikke kokku ligikaudu 1000.

3. Keskajal sai Pärnust Liivimaa ordu komtuurkonna keskus ja hansalinn. Põhiline elu keerles ümber kaubanduse, kaubeldi nii turul kui poodides. Tihedad kaubandussidemed olid Pärnu linnal Riia ja Tallinnaga ning Madalmaade, Lübecki, Rostocki ja Danzigiga.

4. Peamiselt veeti Pärnust välja kohalikke põllumajandussaadusi. Samuti läksid ekspordiks sellised kaubaartiklid nagu hülgerasv, härja- ja lehmanahad, sokusarved ja kanepiheie, millest valmistati köisi.

5. Pärnu kaudu toodi sisse mitmesuguseid kaupu nagu sool ja kalev, heeringad, humalad ja lõuend. Neid tarbisid nii linnaelanikud, aadlikud kui ka talupojad. Soola toodi peamiselt Prantsusmaalt ja Saksamaalt ja seda kasutati toidu maitsestamiseks ja säilitamiseks.

Foto: https://sites.google.com/site/osiliensis/pealinnad/vana-paernu-perona
Foto: Valdis Skudre

6. Olulise osa siia imporditud kaubast moodustasid viinamarjaveinid ja õlu. Jõukamatele klientidele pakuti lisaks veel idamaiseid vürtse, samuti vöösid, paelu, mütse, kukruid jne.

7. Põnev fakt, et väikekaubandusega võisid Pärnus tegeleda vaid kodanikud. Vabadel kaubasellidel oli kauplemine piiratud.

8. Keskajal oli reegel, et talupoeg, kes oli end 1 aasta ja 1 päev linnas mõisniku eest varjanud, sai orjusest vabaks ja isandal ei olnud õigus teda tagasi nõuda.

9. Keskaegsest Pärnust ei ole säilinud algsel kujul ühtegi hoonet, kuid osaliselt on alles kunagine linna- ja linnusemüür.

10. Ainus tänaseni säilinud keskaegne ehitis on kunagise linnamüüri kagunurgas asunud Punane torn. Täna asub Punases tornis kõigile uudistamiseks avatud muuseum, mille ruumides saab lähemalt tutvuda, milline oli keskaegne Pärnu ja selle ajalugu.

11. Keskaegse Pärnu tähtsaim tänav oli Pikk tänav. Nikolai tänava ääres asusid Riia väravad, mis ühendasid linna elutähtsa maanteega Riia suunas.

12. Osaliselt on keskaegsest Pärnust säilinud linnamüüri ümber rajatud vall ja vallikäär, kuhu juurde ehitati 17. sajandil üle vallikraavi kulgenud ja postimaanteele suundunud Tallinna väravad, mis asuvad seal tänaseni.

13. Ringmüüriga ümbritsetud Uus-Pärnu südames asusid peaasjalikult kivist majad. Ülejäänud linnas sh eeslinnas olid valdavalt puitmajad.

14. Majade kütmiseks kasutati keskajal kerisega hüpokaustahjusid ja kaminaid. 14. sajandil said Vana-Liivimaal tuntuks savipottidega kuppelahjud, millest 16. sajandiks arendati välja keset tuba asetsevad kõrge torniga kahhelahjud.

15. Majade alumistel korrustel olid sageli luukidega varustatud ruumid käsitöölistele või poodnikele. Teisel ehk põhikorrusel asusid eluruumid ja külalistetoad. Kõige kõrgemal paiknesid aga kaubaruumid, kuhu tõsteti kaupa tänavapoolsel katuseviilul asunud vintsi abil.

16. Hoonete sisehoovides asusid loomade aedikud ja varjualused, samuti jäätmekast, mille sisu veeti regulaarselt krundi juurde kuulunud aiamaale linna taga.

17. Keskaegsete Pärnu elanike põhitoiduks oli leib. Pagarid küpsetasid leiba sakslaste eeskujul nisujahust või nisu-rukki-segajahust. Eesti päritolu või vaesematele linnaelanikele valmistati ka odavat rukkileiba.

Foto: Pärnu Muuseumi koduleht
Foto: Punase torni panoraamkino Pärnu Muuseumi kodulehelt

18. Ülejäänud toidulaud sõltus sellest, mida majapidamises kasvatati ja valmistati. Eeslinnas oli palju aed- ja puuviljakasvatajaid. Populaarseim köögivili oli kapsas. Jõukamad pärnakad võisid endale lubada ka oma aia õunade ja kirsside mekkimist.

19. Pärnu asukoht võimaldas siinsetel elanikel kasutada toidu valmistamiseks rohkelt kala. Kõige hinnatum kala oli keskajal säinas, lihtrahva toidulauale jõudis peamiselt räim. Palju söödi kuivatatud soolaturska, mida veeti nii sisse kui valmistati kohapeal. Kõige nõutum importkala oli keskajal soolaheeringas.

20. Keskaegsete Pärnu elanike riietus sõltus nende staatusest. Jõukamad elanikud eelistasid kallitest importkangastest valmistatud rõivaid. Lihtelanikud ja talupojad pidid leppima odavamate kohapealsete kangaste või lausa oma majapidamises valminud kangast rõivastega.

21. Ajaveetmise võimalusi keskaegses Pärnus jagus. Eriti armastati erinevaid ajaviitemänge nagu täringu- ja kaardimängud. Punase torni hoovis on üles seatud üleelusuuruses veskimäng, mida siin ka keskajal mängiti. Palju tehti ja kuulati üheskoos muusikat. Armastatuimad muusikariistad tavainimeste seas olid torupill ja parmupill. Peenemas seltskonnas eelistati trompetihelisid, vilepilli ja trummi.

Nagu juba mainitud, saab keskaja kommete ja traditsioonidega lähemalt tutvuda Pärnu Hansapäevadel, mis toimuvad juulikuus ja on sobivad igas vanuses külastajatele. Kui oled huvitatud keskaegse Pärnu tundmaõppimisest koos giidiga, siis on võimalik osa võtta keskajale pühendatud ekskursioonidest, mida saab läbida nii jalgsi kui ka rattaga.

Avafoto: Pärnu 1554. aastal. Vaade Pärnule üle jõe Rääma poolt.

Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rnu_ajalugu

Liitu meie uudiskirjaga

Visit Pärnu uudiskiri aitab sul veeta oma järgmise puhkuse Pärnus!