Menu
Menu
Liivi lahes asub kaks imelist saart – Kihnu ja Manija, kus on hoopis teistsugune elurütm ja kuhu vähemalt kord elus peaksid kindlasti sattuma. Siin on 15 põhjust, miks neid saari tasub külastada.
mis asub ligi tunniajase meresõidu kaugusel Munalaiu sadamast. Saar on ühtepidi 7 km ja teistpidi 3,3 km pikk. Kokku asub Kihnus 4 küla. 2003. aastal kanti saar UNESCO suulise ja vaimse pärandi maailmanimekirja.
Siin võid küsida igalt vastutulijalt, kust leida kõhutäidet või kuhu öömajale saab. Läbi aegade on Kihnu mehed leiba teeninud meremeeste, kalurite ja hülgeküttidena. Kuna mehed on alatasa merel, on saarepealne elu olnud eelkõige naiste korraldada. Ainult Kihnus võid sa kohata rahvariideseelikus naisi külgkorviga mootorrattal mööda tuhisemas. Mootorrattaga sõit ei valmista neile mingit probleemi. Ja rahvariideid ei kanna nad mitte sellepärast, et peab, vaid sellepärast, et neile meeldib.
Kui Kihnus on pidu, siis tantsib terve saar. Ja kui Kihnus on pulm, siis kestab see kindlasti 3 päeva.
Siin saab nautida teistmoodi elurütmi ja kombeid, püüda kala ja lihtsalt olla. Parim viis Kihnus ringi liikumiseks on rentida jalgratas. Rattalaenutusi on siin üsna mitmeid. Samuti on tänaseks Kihnu jõudnud moodsad elektritõukerattad. Omal käel Kihnu avastamiseks on külastajatele kokku pandud marsruut Kihnu Reesuratas, mis on ligi 23 km pikk ja ühendab kõik saare vaatamisväärsused. Marsruut on läbitav nii jalgsi, jalgrattal kui ka autoga. Pakutakse ka giidiga jalgrattamatkasid.
Just selline näeb välja Kihnu „ühistransport“, mida saab tellida, et sõita ringi saarel ja liikuda sadamast soovitud sihtkohta. Kastiauto tuurile võetakse korraga peale kuni 14 inimest.
Kui külastad Kihnut suurema seltskonnaga, siis pead arvestama, et kõik inimesed ühte kohta ei mahu. Abivalmis saarerahvas on aga kindlasti valmis aitama, et kõik külalised saare peale ilusti ära majutada.
Kohalikku käsitööd saab soetada sadamaturult või väikestest käsitööpoodidest. Kihnus on kaks toidupoodi ja mõned söögikohad. Kihnus puudub sularahaautomaat, seega tuleks sinna minnes sularaha kaasa varuda.
Metsaloomadest võib siin kohata rebaseid, kährikuid, jäneseid ja nirke. Vahel harva võib saarele eksida ka mõni üksik põder või metssiga. Kihnu on tuntud oma rannalooduse lopsakuse ja ravimtaimede poolest. Kui apteegist nurmenukuteed ostad, siis võib vabalt juhtuda, et see pärineb just Kihnu saarelt.
Ujuma minnakse ka majaka juures asuvalt rannaribalt. Rock Citysse sattudes võiksid kindlasti ette võtta jalutuskäigu Pilli otsa ja sealt edasi 4 km Kakra säärele. Vanad kihnlased räägivad, et kunagi olla Kihnu ja Tõstamaa mehed pidanud plaani ehitada mandri ja Kihnu vahele sild. Kihnu mehed hakkasidki õhinal otsast pihta. Nähes aga, et mandrimehed ei tule kaasa, jäi see asi sinnapaika.
Laupäev on kartulipudru ja sooja saia päev. Putru süüakse ka kolmapäeval. Pühapäeval keedetakse aga suppi.
Põhjus iseenesest on väga lihtne – kuuske lihtsalt ei kasva saarel piisavalt. Ehetes mänd näeb välja aga vähemalt sama ilus kui traditsiooniline jõulukuusk.
1933. aastal kolis siia Kihnu saarelt 22 peret, kes võtsid endaga kaasa killukese kihnu juuri ja traditsioone. Praegu elab Manijal veidi alla 40 inimese.
1991. aastast alates on see täies ulatuses maastikukaitseala. Tuultele avatud väikesaare eriline võlu on eelkõige see, et siin saab nautida rahu ja tõelist inimtühjust. Eriline loodus, arvukad linnud ja omas rütmis kulgevad kitsed-lambad on tõeline haruldus, mida lihtsalt peab oma silmaga nägema. Manijal on võimatu ära eksida, sest saar on ligi 5 km pikk ja siin on vaid üks tee, mille jalutab läbi paari tunniga.
Ümbrusest leitud esemed vihjavad, et rahn oli merekotkaste pesitsuspaik ja kalurite peatumiskoht. Saare edelatipus asub Manija tulepaak ehk tuletorn. Saare keskel on Manija muuseum ja lambapood. Muuseumis saab tutvuda hülgepüügivarustuse, kohalike tarbeesemete ja Manija riietega. Käsitööpoest saab kaasa osta kohalikke suveniire.
Sealsamas pakutakse ka kehakinnitusvõimalust, kus enamik toitudest on valmistatud kohalikest saadustest. Sel suvel avas Manijal oma uksed veel üks majutuskoht, kus saab moodsat kämpingut rentida ja telkida.
Turismiinfopunkt
Veebiportaali on arendatud projekti „Pärnumaa ettevõtluskeskkonna arendustegevused – turism 2017-2019“ raames, mida on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme tegevusest „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks“ perioodil 2017-2023.
Visit Pärnu uudiskiri aitab sul veeta oma järgmise puhkuse Pärnus!
