fbpx

Tule jalutuskäigule Lihulasse, 13. sajandi Eestimaa pealinna!

Kutsume teid kõiki külastama Eesti ühte vanimat ja väikseimat linna, Lihulat.
Jalutuskäiku alustame Lihula linnusemäelt ja kulgeme mööda peatänavat, kus on säilinud keskajale omased hooned ja igal majal on jutustada oma lugu.

Lihula linnus oli 13. sajandil peamisi keskusi Eestimaa lääneosas, Muinas-Eesti üks tähtsaimaid kantse. Piiskop Albert nimetas tolleaegse Leali ehk Lihula mõneks ajaks lausa Eestimaa pealinnaks. Linnusemäel on säilinud linnuse varemed, mõis, viinaait, tõllakuur, veski, moonakatemajad.

Praegu asub linnusemäel üks eesti pikimaid ja huvitavamaid discolfi-radasi ja vallikääru ehitatud amfiteatri stiilis vabaõhulava. Mõisas asub Lihula muuseum, Eesti Kaitseliidu Lääne Maleva ruumid ja savikoda. Muuseumis saate tutvuda Lihula ajaloo, mõisa ajaloo ja Lihula kauni lilltikandi näitusega.

Liikudes edasi otse üle tee, asub järgmine Lihula pärl – nimelt 1990. aastal valminud Lihula kultuurimaja, mis on arhitektuurikaitse all ning millele omistati 1991. aastal parima ehitise tiitel.

Lihula linnuse varemed
Lihula linnuse varemed
Lihula mõis
Lihula mõis

Kultuurimajast paremal asub Linnamäe kõrts ja selle kõrval kohe kirik. Kirikust üle tee on pastoraadipark. Kulgedes mööda peatänavat jõuame kesklinna huvitavate hoonete juurde.

Igale majale on paigutatud infotahvel, kust saate lugeda, kellele hoone kuulus ja mis äri seal oli.

Lihula kohta oli omal ajal ka omaette ütelus seoses äridega, mida siin leidus: ega seal Lihula vahel muud näe kui pastlais mehi, ta ju Pastla-Peterburg.

Muidugi oli meil palju muudki! Oma villa, kalevi, limonaadi, vorsti ja piimatoodete vabrikud.

Tallinna mnt 6 kutsuti rahvasuus “köievabrikuks”, kuigi seal pole kunagi köit valmistatud, vaid ta oli oma olemuselt lihtsalt tohutult pikk maja – omal ajal ostetud von Uexküllide käest.  Köievabriku vastas asub Tapamaja galerii. Kui uks on lahti, siis on külastajad oodatud. Lahke perenaine pakub teile kooki ja kohvi. Galeriis on põnevad kunstinäitused, kontserdid ja aegajalt töötoad. Nimi sellel galeriil tuleneb sellest, et seal asus lihakarn ja hoovi peal oligi tapamaja.

Galeriist väljudes silmate kohe suurt sammastega kõrtsihoonet – Jaani kõrts. Selle kõrtsi pärast kutsuti Lihula mehi mütsivarasteks. Nii mõnigi külaline unustas pommispeaga oma mütsi kõrtsi, mis visati lae all rippuvasse vanasse paati.

Meie peatänav on 2,4 km pikk ja oli olulise tähtsusega kaubaveoks Tallinn- Riia- Saaremaa suunal, siis asusidki siin tee ääres peamiselt ärid, kauplused ja töökojad.

Üks põnevaid arhitektuurilisi maju on veel omal ajal kohalike mõisnike poolt jahipidamiseks ehitatud Sakste Maja. Täna saate seal ööbida ja keha kinnitada, siseõuel toimuvad tihti huvitavad kontserdid.

134272480_917121468825821_170568646699876464_n
Tapamaja galerii

Sakste Maja vastas asub Kipperi kalapood, kust saate värsket ja suitsukala osta või siis kohapeal kohvi ning kalapirukat maitsta.

Jalutame edasi! Meile avaneb vaade „vene kiriku“ varemetele, mis ootavad paremaid aegu. Lihula Püha Neeva Aleksandri kirikust paremale jääb rahva suus tuntud Tohtri park, kus asub vabadussammas ja vasakule perearsti keskus, millest pool on ligi paarisaja-aastane renoveeritud hooneosa.

Külastage meid ja võtke aega Lihulas jalutamiseks. Lugege lisa infotahvlitelt või tellige giid muuseumist. Meil on veel palju põnevat! Ootame Teid!

Lisainfo: https://www.laanerannavald.ee

Autor: Tiina Lobja

Liitu meie uudiskirjaga

Visit Pärnu uudiskiri aitab sul veeta oma järgmise puhkuse Pärnus!