Mart Org. Näitus "Kunstnik kolme kodurannaga" Pärnu Muuseumis

Pärnu Muuseum, Aida 3, Pärnu, 80010 Pärnu maakond, Eesti
Vaata kaardil

Ajad ja hinnad

21.09.24 - 05.01.25

10:00 - 18:00
Min 6.00€
Max 27.00€

21.09.2024 – 1.05.2025 Pärnu Muuseumis
"Mart Org: Kunstnik kolme kodurannaga”
 

 

1944. aasta suure põgenemislaine käigus lahkus Eestist hinnanguliselt 80 000 inimest. Nende seas ka üheksa-aastane Mart Org, kes koos ema Leida Oru, puiduärimehest isa Märt Oru ja õe Maiga kalapaadiga läbi Kihnu Rootsi poole pages, taustaks Pärnu kohal hõõguv kuma, mis linna pommitamisest taeva punaseks värvis. Kuigi Mart oli lahkudes alles koolipoiss, jäid mälestused Pärnust teda alatiseks saatma. 

 

Rootsis sirgus väikesest Pärnu poisist hinnatud maalikunstnik. 1953. aastal seal kodakondsuse saanud Mart Org alustas kunstialaseid õpinguid Stockholmi Kõrgemas Rakenduskunstikoolis joonistusõpetaja erialal. 1955. aastal jätkus koolitee Signe Barthi maalikoolis. Seejärel astus Org Stockholmi Kuninglikku Kunstiülikooli, millele järgnes aktiivne näitusetegevus Stockholmis. 

 

Kunstistipendiumide toel avanes noorel kunstnikul võimalus avastada maailma väljaspool Rootsit. Üheks loomeprotsessi osaks said suvised maalireisid Itaaliasse: seal tutvus ta nii Toskaana kui Põhja-Itaalia maastikega ning Rooma suurejoonelise arhitektuuri ja kultuuripärandiga. Itaaliast lummatud, otsustas kunstnik endale Apricalesse maja soetada. Nii algas 40 aasta pikkune elu- ja loomeperiood Prantsusmaa piiriäärses mägikülas, mis sai peamiselt maastiku- ja olustikumaalijana tuntud Orule ammendamatuks inspiratsiooniallikaks.

 

Mart Org jagas oma elu kolme riigi – Eesti, Rootsi ja Itaalia vahel. Tema loomingus on kodu ja kodutunne olnud kesksed märksõnad. Oru loomingule võikski läheneda biograafiliselt: ta armastas maalida hingelähedasi teemasid ja talle südamelähedasi inimesi, aga ka teda paeluvaid eri kultuuridele omaseid nüansse.

 

Praegu Stockholmis resideeruv kunstnik ei ole kaotanud sidet oma sünnilinna Pärnuga, millel on tema loomingus kindel koht. Mihkli tänaval asunud kodumaja aknaid on Mart Org oma teostesse talletanud aastaid pärast siit lahkumistki. Lapsepõlvekodust inspireeritud kollaažid, mida kunstnik 2016. aastal Avangard Galeriis eksponeeris, annetas Org peale näitust Pärnu Muuseumile. Samal aastal avaldas kunstnik soovi, et kogu tema elutöö võiks ühel päeval kodu leida Pärnu Muuseumi kunstikogus. Tänavu suvel see soov Avangardi galeristide Marian ja Jan Leo Grau eestvedamisel teostus ning Pärnu Muuseumisse jõudis üle kahesaja teose Mart Orult ja tema emalt Leida Orult. Selle mahuka kollektsiooni Pärnusse jõudmine suure põgenemislaine 80. aastapäeval sai ka antud väljapaneku ajendiks. 

 

Lisaks Mart Oru Rootsi, Itaalia ja Pärnu elu-olu kujutavatele maalidele tulevad näitusel esitlusele ka tema ema Leida Oru aplikatsioonitehnikas tekstiilipildid, mis äratasid omal ajal Rootsis suurt tähelepanu.

 

1960. aastatel tegutses Mart Org mõnda aega teatrikunstnikuna ning töölt kaasa võetud tekstiilijäägid inspireerisid käsitööhuvilist ema Leidat tegema suuri aplikatsioonitehnikas tekstiilipilte. Alguses poja kunstiõpingutele vastu seisnud ema otsustas peale isa surma suure vaevaga üles ehitatud maasikafarmi maha müüa ja isegi ootamatult kunstile pühenduda. Leida Org sattus kiiresti tunnustatud kunstikriitikute huviorbiiti ning tema looming pakkus uusi ja ootamatuid vaatenurki ka feministliku kunstikäsitluse aspektist. 

 

Leida Org on oma loominguga üles astunud mainekates galeriides, sealhulgas Gummesoni galeriis, kus on eksponeeritud Kandinsky, Warholi ja teiste suurkujude töid. Nii ema kui poja teoseid on ostetud Rootsi kuningakoja kunstikogusse, mis peale Gustav Adolfi surma liikusid Svenska Nationalmuseumi kollektsiooni. Mart Oru neli maali on ostnud ka New Yorgi Seagram Collection. Kodumaal on Mart ja Leida Oru looming esindatud Eesti Kunstimuuseumi kogudes. Nüüd on nende suur elutöö peaaegu täies mahus jõudnud Rahvusarhiivi ja Kultuurkapitali toel Pärnu Muuseumisse.

 

 

Näituse kuraatorid: Marian Grau, Jan Leo Grau, Indrek Aija
Näitus sünnile aitasid kaasa: Rahvusarhiiv, Eesti Kultuurkapital, Mart Org, Henrik Fergin, Urve Sopp