Pärnu jõudis Green Destinations TOP100 lugude hulka

Rahvusvaheline kestlikku turismi arendav organisatsioon Green Destinations avaldab iga aasta TOP100 edulugude nimekirja. Konkursil valitakse ülemaailmselt avatud taotlusvoorust välja 100 lugu, mis paistavad silma mõju, uuenduslikkuse, inspiratsiooni ja ülekantavuse poolest. Oma loo saavad esitada sihtkohad, kes täidavad standardis nõutavad miinimumkriteeriumid. TOP100 loo puhul ei ole oluline loo kirjanduslik väärtus, vaid see, et sihtkohas on olemas jätkusuutlikkuse teemaline tegevus ning edulugu, mida maailmaga jagada. 

Pärnumaa selle aasta lugu rääkis Sindi paisu lammutamisest ning ala muutmiseks heaks keskkonnaks nii loodusele kui ka inimestele. 

Pärnumaa selle aasta lugu

Sindi kärestiku rajamine oli üks peamisi osi hiigelprojektist “Pärnu jõestiku elupaikade taastamine”, mille põhieesmärgiks oli Pärnu jõe vana hüdroelektrijaama paisu lammutamise teel jõe avamine kalade rändele selle kogu pikkuses. Koos Sindi paisu lammutamise ning juurdepääsuteede ja tehiskärestiku rajamisega loodi head tingimused avaliku ruumi ja rekreatsiooni arendamisele. Võimalus on luua aastaringselt avatud veespordi- ja veeturismikeskus koos rahvusvahelistele standarditele vastava puhkealaga. Vald nägi sellise mastaapse keskkonnaprojekti elluviimises võimalust muuta jõekaldad puhkealadeks.

Sindi villase riide vabriku tamm ehitati 1834. aastal ja sellest ajast oli kalade vaba ränne Pärnu vesikonnas tõkestatud. 1977. aastal ehitati tehase suurenenud vajaduste rahuldamiseks uus tamm kalatrepiga, kuid pais jäi siiski kaladele läbimatuks takistuseks. Pärnu jõe suudmest vaid 15 km kaugusel peajões asunud Sindi pais sulges siirdekaladele ligipääsu ca 90% Pärnu jõestiku elu- ja kudepaikadest.

Pärnu vesikond ulatub mitme valla piirini ning jõe alamjooksul asuv tamm mõjutas tugevalt kogu vesikonna liigirikkust ja keskkonnaseisundit. Seega võib öelda, et jõetammi lammutamisest tingitud keskkonnamõju ulatub Pärnu vesikonna alamjooksust palju kaugemale.

Projekt kestis pikalt, 27.03.2015 kuni 31.12.2022. Tammi lammutamine toimus 2018. aastal ning juba lammutamisele järgneval aastal nähti teadlaste hinnangul ja kalurite kogemustel siirdekalu jõelõikudel, kuhu nad varem ei pääsenud. 2019. aastal tunnustati rahvusvahelisel seminaril Europe Dam Removal “Let it flow! Eesti” Sindi paisu mahavõtmise projekti kui Euroopa suurimat tammilammutuse projekti.

Sindi pais enne lammutamist

Projekti taustainfo

Sindi on Pärnu lähedal asuv ligi 4000 elanikuga väikelinn, Tori valla keskus. Sindi asub Pärnust Soomaa rahvusparki suunduva külastusraja ääres ja on seega oluline osa turistide teekonnast Pärnu maakonnas. Seda läbib Pärnu jõgi ja meie loo peategelane – jõetamm – asus seal aastakümneid, olles Sindi linna üks peamisi turismiatraktsioone. Sindi ümbrusest pärinevad ka Eesti ala vanimad asustusjäljed (Pulli mesoliitiline asula). Sindi linn tekkis 1833. aastal villase riide tehase täiendava töölisasulana, mis asus Saia ja Tõela küla mõisale kuulunud alal.

Pärnu jõe vesikond

Looduskaitse- ja puhkealade olemasolu ning turvalisus on hea eeldus Sindi piirkonna turismi arendamiseks. Peamine eesmärk piirkonnas on metsade ja puhkeväärtusega rohealade säilitamine ning miljööväärtusliku looduskeskkonna kaitsmine.

Kogu Pärnu jõe vesikond, sealhulgas Sindi linnas asuv jõelõik, soodustab kanuumatkade korraldamist. Lähipiirkonna sood ja rabad kutsuvad külalisi avastama erilisi loodusliike, on kergesti ligipääsetavad ning rikkalik looduskeskkond pakub loodusturistidele suurt huvi. Tori vallas, kuhu Sindi kuulub, on palju atraktiivseid turismi- ja puhkealasid: Pärnu ja Sauga jõe kaldad, Rääma soo, Soomaa rahvuspark, Pulli kiviaegne asulakoht jne.

Sindi linn ja pärast tammi lammutamist sinna rajatud uhiuus kärestikuala rikastavad Pärnumaal asuva Tori valla turismitegevust. Selle tulemusena on aktiivne puhkus, kultuuri- ja spordiüritused ning seminariturism perspektiivsed suunad uute teenuste pakkumiseks. Turism on atraktiivne valdkond, mis laiendab kohalikku turgu ning loob võimalusi käibe ja kasumlikkuse suurendamiseks maapiirkonnas.

Sindi kärestiku väljakutse

Üks projekti edutegureid oli kindlasti põhjaliku keskkonnamõju hindamise läbiviimine, mille raames hinnati muu hulgas ka sotsiaal-majanduslikke mõjusid. Hindamise käigus ja ka projekti raames peeti kümneid avalikke arutelusid kohalikega, neile tutvustati võimalikke ehituslahenduste alternatiive, vastati nende küsimustele ja selgitati otsuste põhjuseid. Kohalike aktiivne kaasamine ja teavitamine aitas vähendada inimeste muresid ja hirme. Lisaks pakuti välja erinevaid kompensatsioonimeetmeid, taastati kohalikele elanikele oluline välibassein ning rajati uued puurkaevud kõigile kinnistutele, mille kaevuvesi kadus või veetase langes. Kogu projekti ajal toimus aktiivne ennetav teabevahetus ning teavet projekti erinevate etappide, vahetulemuste jm kohta jagati avalikult.

Uuendus valmis osaliselt 2018. aasta oktoobris ja täielikult 2019. aasta septembris, avades merest tõusvatele kaladele rändetee kudemiseks Pärnu jõe kesk- ja ülemjooksul ning selle arvukates lisajõgedes. Projekti raames tehti kaladele läbitavaks Vihtra ja Jändja paisud Pärnu jõel ning mõned väiksemad paisud Pärnu jõe lisajõgedel (vastavalt Kullimaa, Nurme, Rõusa ja Helmeti paisud Vändra, Sauga, Käru ja Kõpu jõel). Projekti raames taastati ka Sindi kärestikust ülesvoolu asuv välibassein, mis ei olnud jõe veetaseme languse tõttu enam kasutatav.

Tori vald on koostöös Eesti Aerutamisföderatsiooniga (EAF) ehitanud Pärnu jõele endise tammi asemele rahvusvahelistele standarditele vastava aastaringse kärestikulise tee. See Sindi Pärnu jõele loodud kunstlik kärestik on oma suure vooluhulga ja kõrguste vahe tõttu Baltimaades ainulaadne, mis annab võimaluse rajada maailmatasemel kiirlaskumise treening- ja võistluskompleksi. Lisaks võistlusinfrastruktuuri arendamisele kavandatakse jõe äärde kõigi vajalike tingimustega spordihoonet. Koos kärestikulise jõe kaldale kavandatava kaasaegse puhkealaga suureneb piirkonna atraktiivsus kaasaegse ja mitmekülgse veespordi- ja veeturismikeskuse näol.

Meetodid, sammud ja kasutatud tööriistad

Pärnu jõele Sindi villase riide tehase veevajaduse rahuldamiseks ehitatud tamm tõkestas täielikult kalade juurdepääsu ülesvoolu asuvatele kudemisaladele, põhjustades kalavarude järsku vähenemist. Tamm oli üks Pärnumaa turismiatraktsioone, kuid praktilist väärtust see ei omanud. Eesti riik ostis Sindi tammi 2015. aasta aprillis eraomanikult, et alustada Pärnu jõe vesikonna praktiliselt hävinud lõhepopulatsiooni taastamist. Tammi lammutamist arutati aastakümneid. Plaanid said teoks, kui Keskkonnaagentuurile taotletud 15,2 miljoni euro suurune projektitoetus Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist kiideti heaks.

Pärnu jõgi, millel tamm asus, kuulub Pärnu vesikonda. Jõgikonna enda pindala on 6920 km² (15% Eesti territooriumist) ja see hõlmab 270 jõge ja oja, kokku 3316 km. Pärnu vesikonna kaitset väärivad elupaigatüübid on jõed ja ojad, üleujutusalad ja puisniidud, 32 kalaliiki, sealhulgas Euroopa jõeforell, millest looduskaitse seisukohalt olulised liigid on lõhe, jõesilm, võldas, hink, paksukojaline jõkarp. Tammi olemasolu mõjutas negatiivselt kõigi nimetatud liikide elupaiku.

Endise paisjärve asemel on nüüd kiirevooluline ja kärestikuline jõelõik, kus saavad vabalt liikuda nii kalad kui ka kanuu- ja kajakisõitjad – kalad kudemisaladele ja tagasi, viimased aga saavad rahuldada oma seiklusjanu ja treenida kärestiku läbimise oskust. Kuigi suvise vooluhulgaga näib kosk ebavajalikult massiivne, on selle ehitamisel arvestatud Pärnu jõe väga erineva vooluhulgaga – kosk peab suutma vastu pidada ka kevadise kõrgvee, ilma et ümbritsevad majad ja ettevõtted kahjustatud saaksid.

Võtmetegurid eduks

Aktiivne ja aus suhtlemine ning kohalike elanike kaasamine olid kahtlemata kõige olulisemad edutegurid. Kasuks tulid kohapealsed kohtumised ehitusplatsil, kus insenerid ja projektijuht selgitasid ehitustööde üksikasju, huvirühmad said ohutult pääseda ehitusplatsile ja esitada kõik murettekitavad küsimused. Ehitustöödest esitati pidevalt värskeid foto- ja videomaterjale, mida levitati riiklikus meedias.

Koostöö partneritega, eriti kohaliku omavalitsusega, kes oli väga koostöövalmis, oli kindlasti oluline edutegur. Samuti koostöö teadlastega, kes vabatahtlikult tulid inimestele selgitama mõju vee-elustikule ja sellega kaasnevaid positiivseid tegureid. Lisaks Päästeamet ja vabatahtlikud päästjad, kes rääkisid kohalikele elanikele tammi ohtudest ja tõid olulise aspektina välja, et selline rajatis on kesklinnas ohtlik ning viimase 40 aasta jooksul on tammi tõttu uppunud ca 40 inimest, sealhulgas üks päästja, kes läks uppunule appi.

Õppetunnid

Tagasi vaadates tundub, et kommunikatsiooni ja kogukonna kaasamisega oleks pidanud alustama veelgi varem. Projekti alguses keskenduti eelkõige tehniliste lahenduste väljatöötamisele ja inimeste teavitamine jäi tahaplaanile. Muudatustega harjumine võib olla raske ning mõningane pahameel ja vastuseis projektile oli ilmselt paratamatu, seega oleks tõhusam kommunikatsioon ja kaasamine vast protsessi lihtsamaks muutnud. Lisaks tammi lammutamisele oli samal suvel Pärnu jões erakordselt madal veetase, viimase 60 aasta madalaim. Seda seostati automaatselt tammi lammutamisega, kuigi tegelikult oli vee madalseis juhus.

Projektimeeskonna suhtumine ja sõnum kogukonnale oli algusest peale, et kõik, mis projekti käigus “viltu läheb”, kompenseeritakse inimestele. Suurim mure oli joogivesi. Tegelikult said  piirkonna elanikud hoopis kasu, sest vanad ja veepuudulikud hoidmiskaevud asendati nõuetele vastavate kaevudega, mis parandasid kvaliteetse joogivee kättesaadavust.

Projekt valmis 1,5 aastat enne ajakava ning tänaseks on jõekaldad taastunud ja taas esteetiliselt nauditavad.

Sindi kärestik 2022

Saavutused ja tulemused

Otsene mõju:

Tammi lammutamine lõi suurepärased tingimused mitmete Pärnu jõe vesikonna poolmigreeruva eluviisiga kalade (sh lõhe, mageveekalad, lõhelised, vimma ja euroopa jõesilmu) ning paljude teiste rändveeliikide taasasustamiseks. Kui enne paisu eemaldamist jõudis euroopa jõesilm ainult Sindi paisuni, siis pärast paisu avamist ulatub levila kuni Paide linnani. Kui varem oli teada, et Pärnu jõe vesikonnas oli vimbale sobivatele elupaikadele vaba juurdepääs tagatud kokku 42 km ulatuses, siis nüüd on see näitaja kasvanud 6,1 korda, st 214 km pikkune veevõrgustik on vabalt ligipääsetav.

Samal ajal on kalade liikumine kudemisaladele toonud kaasa kormoranide populatsiooni järsu kasvu, kuna neil puuduvad selles piirkonnas looduslikud vaenlased. Tõhusaid meetmeid kormoranide populatsiooni vähendamiseks ei ole leitud.

Lisaks lõhelistele, euroopa jõesilmu ja vimmale võib eeldada, et rajatud kalakanalid ja kärestikud  avaldavad olulist positiivset mõju ka kõigile teistele Pärnu jõesüsteemis elavatele kalaliikidele. Euroopa jõesilmu on suhteliselt vähese rändetõkete ületamise võimega liik, tema levila peegeldab hästi teiste tagasihoidliku ujumisvõimega kalaliikide potentsiaalset leviala.

Lisaks ei kogune vabalt voolav jõgi setteid, vähesed kogunevad setted saavad vabalt liikuda ja ei kogune enam paisu taha. Lisaks on otsene positiivne mõju ka muule vee-elustikule – on kujunenud sobiv elukeskkond erinevatele selgrootutele, kaitsealustele liblikatele jne, kes armastavad sellises taimestikus elada.

Lammutatud tammi piirkonnas on jõeäärsete kinnistute kinnisvara väärtus parempoolsel kaldal kiiresti kasvanud, rajatud on uued teed ja juurdepääsud kaldarajale ja jõele tervikuna.

Kunstliku kärestiku avamine on toonud muidu vaiksesse Sindi linna uusi külalisi – kiirlaskujad. Sindi kärestik on Baltikumi suurima kõrguste vahega koht, kus saab harjutada enamikku kärestikulaskumisega seotud spordialasid – kärestikuaerutamine, süstaslaalom, freestyle aerutamine ja kanuusõit ning rafti-parve sõit. Vesi pakub väljakutset enamikul veetasemetel. Viimastel aastatel on korraldatud mitmeid rahvusvahelisi võistlusi, sealhulgas Nordic Cup, samuti veeohutuspäevi koostöös Päästeametiga, laste kajakislaalomi treeninguid ja algajate kursusi.

Rahvusvaheline huvi loob võimalusi edasiseks arenguks – jõe vasakul kaldal alustati 2023. aasta mais spordi- ja puhkekeskuse ehitustöödega, uue keskuse valmimine pakub paljudele huvigruppidele mitmekülgseid võimalusi vaba aja veetmiseks ja sportimiseks.

Kaudne mõju:

Sotsiaalmajanduslikust seisukohast on Sindi tammi lammutamine loonud head tingimused puhkeala arenguks. Turismiobjektide lisandumine ja külastajate arvu suurenemine on loonud eeldused turismiga seotud ettevõtluse arenguks – vajadus piirkonna söögi- ja ööbimiskohtade järele on suurenenud. See omakorda on suurendanud huvi piirkonna kinnisvara vastu.

Tori vallavalitsus on lõpetamas halduskeskuse ja seda ümbritseva haljasala renoveerimist, selle paiknemine kiirtee lähedal muudab vallakeskuse “elavaks”. Sindi kärestiku arendamisel teeb vallavalitsus koostööd Eesti Aerutamisföderatsiooniga, eesmärgiga luua keskse vaatamisväärsuse – kärestiku – ümber toetav turismiteenuste võrgustik.

Pärnu jõesüsteemi suuruse ja ulatuse tõttu mõjutab tammi lammutamine järgnevatel aastatel oluliselt ökoloogilist seisundit kiirveest ülesvoolu.

Sindi kärestiku keskuse eskiis
Sindi kärestiku keskuse eskiis

Soovitused teistele sihtkohtadele

Projekti algusest peale tuleb põhjalikult kaaluda ja kavandada kommunikatsiooni ja kohalike elanike kaasamist. Neile tuleb näidata ja tõestada, mida projektiga saavutatakse, ning lasta neil oma silmaga näha, mis toimub. Kommunikatsiooni peab juhtima projektijuht (või asjakohane projektimeeskonna liige) ise, mitte lihtsalt reageerima probleemidele.

Projekti lõppedes tuleb jagada häid tulemusi, et teadmine selliste projektide kasulikkusest kohalikele inimestele endile leviks. Looduskeskkonna tõhusus jääb inimeste jaoks abstraktseks, see ei ole käegakatsutav ja kohalikud elanikud ei taju projekti kasu nende jaoks.

Otsi siit

Puhkajale

Konverents

Professionaalile