Puhkajale
Konverentsi-
Professio-Kas sina tead, mis on rahvuspark? See on erilise väärtusega kaitseala, mis on loodud looduse ja kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Pärnumaal on rahvusparke lausa kaks – need on Matsalu rahvuspark ja Soomaa rahvuspark. Millal on kõige õigem aeg neid külastada? See sõltub sellest, kas soovid lihtsalt looduses ringi vaadata või sattuda sinna kõige maalilisemal ajal. Matsalus on kõige põnevam kevadel ja sügisel, kui lindudel on rändeaeg. Soomaa tipphooajaks on aga viies aastaaeg, mis toimub kevadeti just siis, kui lumi sulab ja suurveed algavad.
Linnuvaatlejate lemmik – Matsalu rahvuspark
Eesti läänerannikul asuva Matsalu rahvuspargi kohta võib julgelt öelda, et tegemist on tõelise linnuvaatlejate paradiisiga. Kõige parem aeg Matsalu külastamiseks on kevadel, kui rändlinnud saabuvad, ja sügisel, kui nad end lõunamaale lendamiseks valmis seavad. Matsalust on saanud peamine partide, luikede, hanede ja sookurgede rändeaegne kogunemiskoht Eesti rannikul.
Matsalu on üks linnurikkamaid paiku mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas. Siin on märgatud enam kui 270 erinevat linnuliiki ja igal aastal lendab siit läbi üle kahe miljoni veelinnu.
Linnuparvede vaatlus kevadel ja sügisel on kahtlemata elamus, mida peab oma silmaga nägema. Matsalu rahvuspargis asub kolm erineva pikkusega matkarada ja mitu vaatetorni. Kõige kõrgemad neist on 21-meetri kõrgune Suitsu vaatetorn, mis asub Suitsu jõe vasakul kaldal, ning 16-meetri kõrgune Kloostri vaatetorn, mis asub Kasari jõe ääres.
Kui Matsallu juba minna, siis võid ka katsetada ööbimist elamuslikus Hekso puuonnis. Kuigi pealtnäha on tegemist lihtsa loodusvaatlustorniga, on selles onnis loodud kõik kaasaegsed mugavused ning onnis saab ka pesta, süüa teha ja laias voodis magada.
Matsalu rahvuspargil on ka oma loodusfilmide festival, mis toimub Lihulas ning paralleelselt ka mujal Eestis. Festivali raames näidatakse erinevates Eestimaa paikades uusi loodusfilme kogu maailmast. Filmide kaudu jutustatakse lugusid metsikust loodusest ning inimtegevuse ja looduse koosmõjust. Samuti räägitakse keskkonnahoiust, looduskaitsest ning muidugi ka põlisrahvastest ja nende elust.
Looduskaunis ja ainulaadne – Soomaa rahvuspark
Elamusrohke Soomaa rahvuspark on suuruselt teine rahvuspark Eestis. Pärnu- ja Viljandimaa piiril asuva Soomaa aladest enam kui poole moodustavad erinevad sooalad. Koos oma ainulaadse maastiku ning looduskaunite rabade, jõeluhtade ja luidetega on Soomaa koht, kuhu on eriti elamuslik sattuda just kevadeti, mil luhad vee alla mattuvad ja algab viies aastaaeg.
Vanad eestlased kasutasid kevadeti suurvete ajal Soomaal ringiliikumiseks ja koju pääsemiseks ühepuupaati ehk haabjast, mis on tänaseks kantud UNESCO kultuuripärandi nimekirja. Soomaal korraldatakse ka töötubasid, kus on võimalik õppida haabjat ise valmistama. Tegemist on ühest puust valmiva lootsikuga, mille sõidumugavuse määrab lisaks valmistamisoskusele ära ka see, kui jämedast ja vastupidavast puust see on tehtud.
Kõige parem on Soomaad avastada mõne veesõidukiga. Võimalik on osaleda näiteks kanuusõidul või kajakimatkal, mis kulgevad mööda Soomaa looklevaid jõgesid ning kevadeti ka mööda üleujutatud piirkondi. Kevadiste suurvete ajal ongi ainukeseks liikumisvahendiks Soomaal paat või lootsik. Tänu suurveele avaneb võimalus avastada erilisi kohti, kuhu tavaliselt jalg ei satu ning mis on inimtegevusest puutumata.
Kuivematel aastaaegadel on Soomaal paras aeg ette võtta koos seltskonnaga üks mõnus rabamatk. Matkama on võimalik minna räätsadega või tõukeratastega. Talvel, kui luhad on kinni kaanetanud, siis korraldatakse Soomaal lisaks räätsamatkadele ka soome kelgu matkasid, mis on jõukohased nii lastele kui ka täiskasvanutele. Suvel on kõik Soomaa külastajad oodatud hilisõhtustele loodusvaatlustele ehk koprasafaritele, mille raames sõidetakse õhtuhämaruses koos giidiga kanuudega seilama, et maalilisi loodusvaateid ja kobraste tegevust märgata.
Soomaa piirkonda jääb lisaks rahvuspargile ka mitmeid teisi põnevaid kohti, kuhu seal kandis ringi sõites sisse astuda. Näiteks on Soomaa läheduses Tori hobusekasvatus ja Kurgja talumuuseum, mis mõlemad on avatud aastaringselt ning üllatavad külalisi põnevate tegevustega nii suvel kui ka talvel.
Majutusasutusi on Soomaal mitmeid, ent üks eriti põnev ööbimispaik on Soomaa Puhkekülas asuv jalgadel maja, kus saab ka viiendal aastaajal ehk üleujutuste ajal end hästi tunda ja turvaliselt magada.
Avafoto: Valdis Skudre
