Puhkajale
Konverentsi-
Professio-3.-13. juuni 2021 viiakse Pärnu linna Kõpu külas asuvas Maria talus läbi terves Balti regioonis esmakordselt toimuv rahvusvaheline ratsaspordifestival – CHI Pärnu.
Mida taoline ettevõtmine endast kujutab?
Laiem avalikkus teab kindlasti terminit ratsasport, kuid selle spordiga vähem kokku puutunud ei pruugi teada, et tegelikkuses koosneb ratsasport üsna mitmetest erinevatest aladest. Olümpiamängude programmi kuuluvad takistus- ja koolisõit ning kolmevõistlus, muude aladena saame nimetada veel rakendisporti, kestvusratsutamist, volitižeerimist ja lääneratsutamist.
Valdavalt peetakse iga ratsaspordiala võistlused eraldiseisvalt, kuid mitmedki korraldajad on maailmas leidnud võimalusi leida aladevaheline sünergia ning korraldada ratsaspordifestivale. Ratsaspordil on pikaaegne prantsuse keelne taust ja just nimelt selle keele baasil on tekkinud rahvusvaheliselt võistlusi tähistavad terminid. Maria talus teoks saav CHI on Rahvusvahelise Ratsaspordi Liidu (FEI) ametlik termin tähistamaks mitmete alade üheaegselt toimuvaid võistlusi ehk ratsaspordifestivale (öeldakse ka mänge) ja see tuleneb sõnaühendist Concour Hippique Internationale.
Maailmas on mitmed ratsaspordifestivalid saanud olulise populaarsuse osaks. Vast suurim ja tuntuim neist on CHIO Aachen Saksamaal Belgia piiri lähistel. Muide CHI-le lisatud O tähistab ametlikku võistkonnavõistlust, Aachenis võisteldakse traditsiooniliselt takistus- ja koolisõidus, kolmevõistluses, rakendispordis ning volitižeerimises. Tuntumatest toogem ära veel näiteks CHIO Rotterdam ja CHI Genf.
Millised on ratsaspordi alad?
Takistussõit
on ratsaspordiala, kus hobuse ja ratsaniku ülesandeks on vigadeta ja võimalikult kiiresti ületada võistlusrajale üles pandud takistused ehk parkuur.
Vigade eest antakse võistlejale karistuspunkte järgmiselt: takistuse maha ajamine 4 karistuspunkti, hobuse tõrkumine ehk keeldumine takistust ületada esimesel korral 4 karistuspunkti, teisel korral kõrvaldatakse ratsanik võistlustelt, parkuuri läbimiseks määratud aja ületamine 1 karistuspunkt igalt alanud 4 sekundi eest.
Takistused on ehitatud nii, et vähemalt nende ülemine osa on lahtine. Parkuuri kuulub olenevalt raskusastmest 8-14 takistust, milledest osa võivad olla nn. süsteemid (takistuste rühm, mis koosneb kahest, kolmest või harva ka neljast takistusest, millede vahele hobune peab tegema ühe või kaks galopisammu).
Koolisõit
on võistlusala, kus ratsanik sooritab 20 x 60 m aiaga piiratud väljakul ettenähtud järjekorras teatud harjutused kolmes allüüris: sammus, traavis ja galopis.
Harjutuste järjekorda nimetatakse skeemiks, harjutuste sooritamise kohad on märgitud väljaku äärde tähtedega. Kohtunikud hindavad iga harjutust 10-palli süsteemis, lisaks antakse koondhinded hobuse liikumise kvaliteedi ning ratsaniku istaku ning juhtimisvahendite kasutamise eest.
Harjutuste raskusastme järgi jagatakse skeemid erinevatesse tasemetesse, mida Eestis tähistatakse tähtedega: A, L, M ja R. Rahvusvaheliselt on kõige kõrgem võistlustase Grand Prix, kus sooritatakse kõiki klassikalise koolisõidu keerukamaid harjutusi nagu passaaž, piaffee, piruetid ning jalavahetused 2 ja 1 tempo tagant.
Kolmevõistlus
ühendab endas kooli- ja takistussõitu, millele lisandub atraktiivse osana kross ehk võistlus maastikutakistustel. Nimetus kolmevõistlus tulenebki asjaolust, et paremusjärjestus selgitatakse kolme ala koondtulemusena. Kolmevõistluses vajab nii ratsanik kui hobune korralikke baasoskusi kõigil kolmel ala, sarnaselt Eestile palju kuulsust toonud kergejõustiku mitmevõistlusega.
Rakendisport
on äärmiselt põnev ja kiiresti populaarstust koguv spordiala Eestis.
Rakendisport kui võistlusala sarnaneb kõige rohkem ratsutamise kolmevõistlusega. Rakendivõistlus koosneb kolmest osast: koolisõit, maraton ja täpsussõit. Kutsar istub kaarikul, mille ette on rakendatud üks, kaks või neli hobust/poni.
Võistluse lõpptulemuse otsustab karistuspunktide hulk, mis on kogutud kolme osa peale kokku. Kutsaril on abiliseks ´groom´- inimene kes abistab kutsarit kõigis vajalikes tegevustes ja maratoni ajal „ripub” vankri taga ja hoiab seda tasakaalus pööretes ja kurvides.
Kestvusratsutamises
pannakse proovile hobuste ja ratsanike vastupidavus. Sellel alal läbitakse arvestatavate pikkustega distantse. Rahvuslikud võistlused algavad pikkusest 30 km ja liiguvad rahvusvahelise tipptasemeni, kui läbitakse 160 km. Distantse ei läbita järjest. Iga teatud vahemaa tagant on hobuste heaolu huvides kohustuslikud puhkepausid, kus veterinaarid kontrollivad ühtlasi hobuste taastumist. Võitjaks osutub see, kes lõpetab distantsi kiireima ajaga.
Voltižeerimine
on lihtsamalt öeldes võimlemine hobusel. Hobune traavib korderingil ning võistleja sooritab hobusel erineva raskusastmega võimlemisharjutusi. Paljuski on selle ala harrastajate teeninguks traditsiooniline võimlemistreening, mida täiendatakse mõnel päeval nädalas hobusel. See on ainuke ala ratsaspordis, kus peetakse eraldi arvestusi meestele ja naistele.
Lääneratsutamine (reining)
on ala, mis on pärit Ameerikast (kauboid, Metsik Lääs) ning ka suurim populaarsus on just seal. Alal kasutatakse nn rantšo tüüpi hobuseid ning näidatakse nende kiiruslikke omadusi ning pööramisoskust. Väljakul tehakse kuni 360 kraadiseid paigal piruette, sooritatakse kiirel liikumisel erinevaid kujundeid, peatutakse liikumise vältel momentaalselt jne.
CHI Pärnu 2021 kavas on loetletud aladest takistus- ja koolisõit ning rakendisport.
