1985. aastal eraldatakse ehituskrunt Kuurordikoondise kontorihoone ehitamiseks. See valmib 1987. aastal ning on tänaseks täielikult ümber ehitatud.

Kuurordikoondise kontorihoone

Sellel kohal ei ole püsivat hoonet enne olnud. Ainsana paiknes krundi tagaosas praeguse Supeluse tn 24 hoones tegutsenud sanatooriumikorpuse silikaadist abihoone, mille müürid läksid nüüd käiku asutakse rajama administratiivhoonet äsja moodustatud Pärnu Kuurordikoondisele.

Ühendasutus moodustatakse 1974. aasta algul, kui liidetakse seni omaette töötanud kolm Pärnu sanatooriumi – «Estonia», «Rahu» ja «Sõprus» ning toetavate üksustena Mudaravila ning Kuurordi Klubi (rannasalong ehk kuursaal). Eesmärgiks on tööviljakuse tõstmise nimel viia need ühtse juhtimise alla – seatakse sisse ühine laomajandus, koondatakse autopark ja ühtlustatakse varustussüsteemid. Ametlikuks nimeks saab Pärnu Kuurordi Ravi- ja Puhkeasutuste Koondis.

Et keskne juhtimine vajab ka keskset kontoripinda, asutakse uuel kümnendil otsima administratiivhoone sobivaimat asukohta kuurorditsooni südames, selleks saab kinnistu Nõukogude tänaval, mis juba nagunii on Kuurordikoondise bilansis. Et põhilises osas teeb ehitustööd ära koondise enda ehitusbrigaad, valmib kahekorruseline hoone küllalt lühikese ajaga, see avatakse 1987. aastal ja valminud hoone saab tol hetkel omale aadressiks Nõukogude tänav 18b.

Hoone põhikehandis paiknevad kontoriruumid, Supeluse tänava äärses hoonemahus suure kuplikujulise laeaknaga kohvikuruumid ning eenduva teise korruse ruumides samasuguse kuppelaknaga saal. Eriprojekti järgi valminud hoone arhitektuursed elemendid haakuvad harmooniliselt kõrvalasunud vana hoonega.

Taasiseseisvumise järel avatakse kohvikuruumides 1990ndatel populaarne, ööpäevaringselt avatud alkoholipood, hoovipealses tiivas aga jätkab kuurordielu juhtimine, seal paikneb ka sanatooriumi «Estonia» administratsioon. Siis otsustab hoone omanikuks saanud ametiühingute keskliit müüa maja 2000. aasta algul eraomandisse. Uus omanik võtab ette ümberehituse ja siin avatakse külalistemaja «Villa Delfine» 20ne numbritoaga.

Külalistemaja Delfine ja selle kolmas korrus

Meedia tähelepanu keskmesse satub see külalistemaja 2008. aastal, kuivõrd selle objekti puhul võtab linnavalitsus ette Eestis seni pretsedenditu protsessi, kus ettevõtja poolt ilma korrektse ehitusloata rajatud juurdeehitus otsustatakse omaniku vastuseisust hoolimata lammutada.

Põhjuseks hoone järgmine laiendusprotsess, kui 2006. aastal ehitatakse uuesti üles Supeluse tänava- äärne hooneosa, nüüd kolmekorruselise hoonemahuna. Ja kuigi sellel ehitustegevusel olid kooskõlastused olemas, asub arendaja ehitama lisakorrust ka säilitatud hoovipoolsele tiivale. Ehkki selleks puudub vastav ehitusluba, valmib lisakorrus vaatamata linnavalitsuse ettekirjutustele, trahvidele ja hoolimata naaberkinnistute omanike vastuseisust.

Et ka vahepeal vahetunud hotelli omanikfirma keeldus ebaseaduslikult ehitatud korrust ise lammutamast ning ka esialgne õiguskaitse järgmises kohtuastmes tühistatakse, siis otsustabki linnavalitsus alustada täitemenetlust sundlammutamise teel. Saaga kulmineerub 21. aprillil 2008, mil objektile saabub linnapea Mart Viisitamm isiklikult. Lammutamine kestab kuus nädalat, enam kui miljon krooni maksma läinud tööde ja kohtumenetluse kulud nõutakse sisse hotelli omanikfirmalt.

Tänaseks on järgmise linnavalitsuse 2015. aastal vastu võetud detailplaneeringu alusel vaidlusalune kolmas korrus uuesti taastatud. Külalistemaja asemel rajatakse nii Supeluse 22 kui 24 majja 2010. aastaks erahooldekodud – pansionaat Villa Mare ja hooldekodu Fööniks.