PASS / Lüdigi saali kevadhooaeg 2024

Florian DONDERER  (s 1969, viiul, Eesti Festivaliorkestri kontsertmeister)

Viiuldaja Florian Donderer, keda kiidetakse tema mängu “erakordse ilu, hingematva tehnika ja šokeeriva intensiivsuse” eest, on üks huvitavamaid oma põlvkonna muusikuid. Ta on mitmekülgne, teda hinnatakse nii kammermuusiku, solisti, kontsertmeistri kui ka dirigendina, ja ta teeb koostööd selliste väljapaistvate muusikutega nagu Paavo Järvi, Viktoria Mullova, Elisabeth Leonskaja, Steven Isserlis, Alexander Lonquich, Matthias Görne ning tema abikaasa ja abikaasa vend Tanja ja Christian Tetzlaff. Ta mängib esimest viiulit Signum Quartetis, mis on üks tänapäeva eksperimentaalsemaid ja silmapaistvamaid keelpillikvartette. Kontserdid Signum Quartetiga on viinud teda rahvusvahelistele lavadele alates Pierre Boulezi saalist Berliinis ja Hamburgi Elbphilharmoniest kuni Londoni Wigmore Halli ja Amsterdami Concertgebouw’ni. Tänavust debüüti New Yorgi Carnegie Hallis on ajakirjandus nimetanud üheks hooaja tipphetkeks.

Florian Dondereri teatakse eriti sellise kunstilise juhina, kes juhatab orkestreid kontsertmeistri kohalt. Ta oli pikka aega maailma ühe juhtiva kammerorkestri, Deutsche Kammerphilharmonie Bremeni kontsertmeister ning tal oli oluline roll selle orkestri ühe tunnusjoone – ilma dirigendita mängu – määratlemisel. Tipporkestrid nagu Iiri Kammerorkester, Šoti Kammerorkester, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Baseli Kammerorkester, Norra Kammerorkester, Sinfonietta Rīga, Tallinna Kammerorkester ja Camerata Bern kutsuvad teda juhatama ja soleerima. Donderer on Saksamaa ühe kõige kauem tegutsenud kammermuusikafestivali Rottweili muusikafestivali kunstiline juht. Koos abikaasa Tanja Tetzlaffiga kureerib ta Sendesaal Bremenis kammermuusikasarja.

Ta oli Hanze rakenduskõrgkoolis Groningenis professor ja annab regulaarselt meistriklasse, õpetades viiulit, kammermuusikat ja orkestrimängu, näiteks Zürichi Kunstide Kõrgkoolis, Iiri Kuninglikus Muusikaakadeemias Dublinis, Baseli Muusikaakadeemias, Jāzeps Vītolsi Läti Muusikaakadeemias ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Florian mängib Saksa viiulimeistri Peter Greineri 2003. aastal ehitatud viiulil ja kasutab Nico Plogi (Antwerpen) poognaid.

EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER (ERSO) on elav ja mitmekülgne orkester, kes püüdleb alati tipptaseme poole. Eesti vanimal ja mainekaimal regulaarselt tegutseval sümfooniaorkestril täitub sel hooajal 97. tegevusaasta. ERSO ajalugu ulatub aastasse 1926 ning sarnaselt paljude omataolistega maailmas on see seotud rahvusliku ringhäälingu sünni ja arenguga. Alates hooajast 2020/2021 on enam kui 100-liikmelise orkestri peadirigent ja kunstiline juht Olari Elts. Neeme Järvi jätkab koostööd ERSOga eluaegse aupeadirigendina, orkestri kunstiline nõustaja on Paavo Järvi, varasemad peadirigendid on olnud Olav Roots, Paul Karp, Roman Matsov, Neeme Järvi, Peeter Lilje, Leo Krämer, Arvo Volmer, Nikolai Aleksejev ja taas Neeme Järvi.

ERSO on käinud arvukatel turneedel ning osalenud mainekatel rahvusvahelistel muusikafestivalidel. Möödunud hooajal esineti Olari Eltsi juhatusel Nürnbergis, Münchenis ja Pariisis. Samuti toimus orkestri esimene kontserdireis Suurbritanniasse, kus kahe nädala jooksul anti 11 kontserti. 2021. aasta novembri lõpus osalesid ERSO ja Elts Poolas rahvusvahelisel Kesk- ja Ida-Euroopa muusikafestivalil „Eufonie“. 2019. aastal avasid ERSO ja Neeme Järvi Prantsuse Raadio maineka Montpellier’ muusikafestivali ning orkester käis Kesk-Euroopa turneel, kus Neeme Järvi juhatusel esineti Viini Musikvereini kuldses saalis, Linzi Brucknerhausi suures saalis, Praha Rudolfinumi Dvořáki saalis ja Bregenzi Bodensee saalis ning Mihhail Gertsi juhatusel Saksamaal Erlangenis ja Viersenis. Veel on esinetud sellistel maailmalavadel nagu Berliini Konzerthaus, New Yorgi Avery Fisher Hall (praeguse nimetusega David Geffen Hall), Peterburi filharmoonia suur saal ja Maria Teatri kontserdisaal, Kölni filharmoonia, Helsingi Musiikkitalo, Stockholmi Berwaldhallen jt.

Mitme auhinnaga pärjatud Estonian Voices on eksperimenteerimislembene vokaalsekstett. Nende ampluaa hõlmab jazzi, klassikalist muusikat ja folki ning repertuaar koosneb nii originaalloomingust kui ka rahvamuusikast, teiste hulgas isegi paarist pop-hitist.

Eesti viimase aastakümne säravaima vokaalansambli kauaoodatud debüütalbum “Ole hea” pälvis Eesti Muusikaauhindade 2015 Aasta Parima Jazzalbumi tiitli. 2016 aastal valiti Estonian Voices parimaks jazzansambliks. 2018 aasta sügisel ilmus vokaalkuuiku teine album"Taat läks lolliks". Värske album pälvis ka Eesti Muusikaauhindade Aasta Parima Jazzalbumi tiitli 2018.

Kuuikus laulavad Mikk Dede, Rasmus Erismaa, Maria Väli, Mirjam Dede, Aare Külama ja Kadri Voorand, kes on grupi loominguline liider ja enamasti ka vokaalseadete autor.

Ansambli nutikas stiil lõimib mängulisust absoluutse tehnilise meisterlikkusega, mida ühendavad kelmikas naeratus ja hurmav annus vokaalset helikunsti.

Mitu oma valdkonna tõelist tippu nagu Peder Karlsson (The Real Group) ja Britt Quentin(M-Pact) on kinnitanud Estonian Voices'i ainulaadsust vokaalansamblina mitte ainult Eestis, vaid ka Euroopas ja miks mitte kogu maailmas.

Juba ansambli esimene ülesastumine Vooranna arranžeeringutega 2011. aastal festivalil Jõulujazz oli murranguline. Edukale avakontserdile järgnesid esinemised mitmel pool Eestis, aga ka ringreisidel Saksamaal, Venemaal, Rootsis, Šveitsis, Soomes, Lätis, Leedus ja Hiinas. Koostööd on tehtud Estonian Dream Big Bandiga, jazz-vokalisti Datevik Hovanesianiga ja M-Pacti endise kunstilise juhi Britt Quentiniga. 2013. aastal andis Estonian Voices jõulukontserdi koos rühmitusega New York Voices; 2016. aastal esineti koos vokaalsekstetiga Take 6. 2018. aastal esines Estonian Voices ühena peaesinejatest London A capella Festivalil, andes festivali avakontserdi.

Vaiko Eplik (s 1981 Raplas) on eesti laulja ja helilooja.

Ta on tegev olnud bändides Claire's Birthday, Ruffus, Koer ning Vaiko Eplik ja Eliit.

2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Riias esindas Vaiko Eplik Eestit lauluga "Eighties Coming Back" koos ansambliga Ruffus, kuigi Eurolaulu võitis ta ansambliga Claire's Birthday.

Aastal 2004 mängis Vaiko Eplik Vanemuise teatris rokkooperis "Jesus Christ Superstar" Juudast ning 2009. aastal kehastas samas teatris etendunud "Evitas" Che Guevarat.

2010. aasta Eesti Muusikaauhindade jagamisel võitis parima meesartisti auhinna. Sama aasta popmuusika aastaauhindade konkursil anti talle aasta esitaja nimetus.

2013. aastal esilinastus kinodes animafilm "Suur maalritöö", mille helindas Vaiko Eplik. Tema kirjutatud muusikat esitavad filmis ning CD plaadil Mari Pokinen, Priit Võigemast ja Rapla laulustuudio lauljad. Sama aasta lõpul ilmus kaks esimest singlit Epliku järgmiselt, 2014. aasta stuudioalbumilt "Nõgesed": "Murelik brünett" ning "Mõtetes mõrudais".

Priit Võigemast (s 1980) on eesti näitleja ja lavastaja.

Õppis aastatel 1998–2002 Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli XX lennus. Töötas seejärel 2002–2007 Ugalas. Aastatel 2007–2015 oli ta Tallinna Linnateatri näitleja.

Lapsepõlve veetis Priit Raplamaal Alus, kus tema vanemad praegugi elavad. Rapla Ühisgümnaasiumis tegi ta muusikaõpetaja Thea Paluoja juhendamisel Vaiko Eplikuga bändi Segased, koos võideti näiteks Saaremaal noorte solistide konkurss. Rapla Muusikakoolis õppis Priit löökpille ja mängis kitarri.

Ta tegi kaasa ka Vaiko Epliku bändis Claire's Birthday (hiljem Ruffus). Peale selle on ta kuulunud ansamblisse Püffel.

12. klassis osales noormees oma kooli näiteringis, kus tema enda sõnade kohaselt lasti neil "lihtsalt hullata".

"Raagus sõnad”

Rein Rannapi laulud

Esineb Eesti Rahvusmeeskoor

Kaastegev Rein Rannap (klaver)

dirigent Mikk Üleoja

Kõlavad Rein Rannapi hittide meeskooriseaded, mille autoriteks on Siim Aimla, Kuldar Schüts, Riivo Jõgi.

Baieri Riigiooperi sopran Mirjam Mesak. Pianist Ewa Danilewska

Eesti sopran Mirjam Mesak on praegune Bayerische Staatsoperi koosseisu liige, kus ta on jätnud kustumatu mulje rollides Iolantast Musettani. 2022. aasta septembris kehastas ta peaosa Baieri Riigiooperis esilinastunud Axel Ranischi filmis "Armunud Orphea", mis tõestab, et sopranil pole mitte ainult "väljapaistev hääl" (Crescendo), vaid ta on ka osav näitleja. Seejärel linastus film kogu Saksamaa kinodes.

Eestis esineb Mirjam regulaarselt Rahvusooper Estonia, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Vanemuise Sümfooniaorkestriga. Hooajal 2023/24 astub ta solistina üles 2. sümfoonias (Mahler) koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga maestro Neeme Järvi käe all ning annab kaks uusaastakontserti koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga Kaspar Männi juhatusel. Eesti esimese professionaalse helilooja ja organisti Rudolf Tobiase 150. sünniaastapäeva tähistamisel salvestab ta koos Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestriga Tõnu Kaljuste juhatusel tema oratooriumi "Joonas".

Poolas sündinud Ewa Danilewska lõpetas 2014. aastal kiitusega klaveriõpinguid Karol Szymanowski muusikaakadeemias Wojciech Świtała käe all. Lisaks osalemisele erinevatel meistrikursustel, sealhulgas Rahvusvahelises Meistersingeri Akadeemias, oli ta 2014. aastal Viini Muusika- ja Esituskunstide Ülikooli stipendiaat koos Jan G. Jiracek von Arnimiga. Ta võitis erinevaid tunnustusi ja auhindu, sealhulgas rahvusvahelisel Chopin Piano Roma konkursil. Aastatel 2016–2018 oli ta tegev Varssavi teatri ooperiakadeemias. Alates hooajast 2018/19 on ta olnud pianist Baieri Riigiooperi ooperistuudios.