Maja ehitab Pärnust valitud Maapäeva saadik, pikaaegne Pärnu Põllumeeste Seltsi ja Pärnu Majanduse Ühisuse esimees Johan Lasn.

Johan Lasn
Sauga valla Ridalepa külas taluperemehe ja vallavanema pojana sündinud Johan Lasn (1861-1930) töötas noorena lühikest aega vallakooli õpetajana Papsaares ja asus seejärel õppima mõisavalitsejaks Tõstamaa mõisas. Saamata kusagile mõisavalitseja kohta, oli ta seejärel 20 aastat ametis vallakirjutajana Selis, Pootsis ja Kastnas. 1905. aastast asub ta elama Pärnusse ning aastatega kogutud kapitali eest rendib Pärli karjamõisa linna külje all (territoorium mis täna on lennuvälja ja Loode-Pärnu tööstusküla all). Võtab osa seltskondlikust tegevusest linnas ning valitakse Pärnu Põllumeeste Seltsi esimeheks.

1910. aastal koondub seltskond ärksamaid Pärnu ümbruse põllupidajaid, kellele valmistab muret seniste Pärnu suurte kaubakontorite hinnapoliitika ning sortimendi piiratus2. Eelkõige on probleemiks osutunud mitmete vahendajate kaudu müüdava kunstväetise kõrge hind. Nüüd otsustatakse asutada ühine ettevõte, mis oleks suuteline tellima korraga suurema koguse ja soodsama hinnaga kaupu otse tootjatelt. Pärnu Majanduse Ühisus asutatakse 1911. aastal ja sellest kasvab peagi Eesti kõige suurem ühistegeline ettevõte oma kaupluste ja ladudega linnas ning abikauplustega Pärnumaal. Johan Lasnast saab ühisuse pikaaegne esimees.

1917. aastal valitakse Lasn Eesti Maapäeva saadikuks ning selle kõige vanema liikmena on tal au Eesti esimene Maapäev avada. Pärnus aitab ta korraldada Eesti Vabariigi väljakuulutamist Endla seltsimaja rõdult 23. veebruaril 1918, perekonnapärimuse järgi oli ka ta ise seisnud rõdul, kui teine Maapäeva saadik, Hugo Kuusner «Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele» avalikult ette luges.

Pea samal ajal ostab ta endale Pärnu linnas Supeluse tänaval endise Anna Rudakova kinnistu. Säilitades vana poemaja Karusselli tänava nurgal, otsustab ta krundi teise serva ehitada mitme korteriga elumaja. Ehitusprojekti koostab arhitekt Erich Wolffeldt ja see on signeeritud 1. juulil 1920. aastal, juugend-dekooriga hoone valmib järgmisel aasta suveks.

Korterid kaasaegses ja hea asukohaga majas on sobivad välja üürimiseks, nii rendib 1927. aasta suveks siin oma perekonnale elamispinna Tartu ülikooli naistekliiniku juhataja Jaan Miländer ja hiljem suvitab siin aastaid balneoloog Voldemar Vadi perekond. Mõlemad mehed ei ole aga Pärnus lihtsalt puhkamas.

Professor Jaan Miländer
Pärnumaalt Saarde kihelkonnast pärit Jaan Miländer (1866-1940) õppis Pärnus gümnaasiumis ja astus 1887. aastal Tartu ülikooli arstiteaduskonda, teadusdoktori kraadi kaitses 1896. aastal günekoloogia alal ning enne ilmasõda töötab aastaid Pensa kubermangu keskhaiglas jaoskonnajuhatajana. 1920. aastal kutsutakse ta iseseisvunud Eesti Vabariigis vastasutatud Eesti ülikooli juurde naistehaiguste ja sünnitusabi professoriks.

1927. aastal, kui Pärnus avatakse uuesti supelasutus ehk muda- ja vesiravila, kutsub linnaarst dr Jaan Kukk asutuse ravijuhtideks Jaan Miländeri koos arstiteaduskonna dekaani Konstantin Konikuga. Linnavalitsus neile selle eest töötasu ei maksa, küll aga pakub võimalust võtta supelasutuse hoones vastu patsiente ning annab nende käsutusse päevas enam kui 300 protseduuri võimaldava mudaravila kõik osakonnad. Professorid sidusid seega puhkuse ja praksise, võttes patsiente vastu kas supelasutuse hoones või Pärnusse puhkama toodud perekonna jaoks renditud üürikorteris. 1930. aastast tuleb Konstantin Koniku asemele teiseks Supelasutuse arstiks Tartust sisehaiguste kliiniku juhataja Voldemar Vadi, kes samuti üürib omale elukohaks korteri Lasna majas.

Balneoloog Voldemar Vadi
Võrumaal Kooraste mõisa aedniku pojana sündinud Voldemar Vadi (1891-1951) lõpetas Hugo Treffneri eragümnaasiumi ja astus seejärel õppima Tartu ülikooli arstiteaduskonnas. Õpingute rahastamiseks teenis ta lisa, mängides viiult «Vanemuise» sümfooniaorkestris. 1924. aastal saab temast meditsiinidoktor ja järgmisest aastast sisehaiguste kliiniku juhataja.
Lisaks igapäevasele haigete vastuvõtule supelasutuses, keskendub Voldemar Vadi Pärnus mudaravi teaduslikule uurimisele. Rajades 1931. aasta suvel supelasutuse hoonesse laboratooriumi, teeb ta siin katseid muda kliinilise ja füsioloogilise toime üle ning avaldab järgmisel aastal uurimistöö, milles annab põhjaliku ülevaate nii supelasutuse tegevusest kui pakutavate protseduuride mõjust. 1935. ja 1936. aasta suvel on Pärnu supelasutuses ravil riigipea Konstantin Päts, kelle jalareumat ravib Voldemar Vadi mudaprotseduuride ja massaažiga, ravi annab väga tõhusaid tagajärgi.

Vadi ja Miländer töötavad kõrvuti kuni 1939. aasta suveni ja ikka samas rütmis – laekuvad Pärnusse juuni keskpaiku koos perega, teevad mudaravilas protseduure ja võtavad haigeid vastu. See sõjaeelne suvi jääb esialgu viimaseks, Miländer sureb järgmisel kevadel Tartus maetakse Raadi kalmistule. Vadi jätkab teaduslikku tööd ka Nõukogude ajal, temast saab ajapikku Eesti hinnatuim balneoloog ja aastast 1946. Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige.

Natsionaliseerimine
Peale Johan Lasna surma 1936. aastal pärandub krunt lesk Minna Lasnile (1867-1946)10. Peale sõda, 1950. aastal, kui majad võõrandatakse, on kinnistu omanikuks tütar Elsa Adelheid Lasn (1897-1985). Korterites elavad peamiselt Nõukogude armee ohvitseride perekonnad. Elsa jääb elamuvalitsuse palgaliseks majahoidjaks, tema õde Olga Auguste Lasn (1895-1985) on ilma kindla tööta ja tema ülalpeetav. Hilisematel aastatel olevat õed elanud poemaja teisel korrusel, eriti meeldejääva kujuna on meenutatud pikka kasvu ja tõsiusklikku Olgat, kes ka nõukogude ajal käis valges pikas rüüs, pea valgesse rätti mähitult.

Maja tagastati 1993. aastal õigusjärsetele omanikele, on hiljem edasi müüdud ning ootab täna renoveerimist.