Sõjaeelne Narva oli väga ilus linn. Barokse vanalinna, kultuurielu ja inimestega – tõeline Põhjamaade pärl. See oli kaubanduse ja kaupmeeste, vabrikute ja tööliste linn. Piirilinn, mille tänavatel võis kuulda eesti, vene ja rootsi keelt. 

Mis on sellest Narvast saanud? Mis juhtus 1944. aasta 6. ja 7. märtsil? Kes võttis vastu otsused Narva maatasa pommitada ja asendada unikaalsed ajaloolised hooned vaid mälestustega nendest? Tulemerest tuhaks saanud linn lükati kokku kui ehituspraht. Aga millised olid need inimesed ja nende lood, kes elasid Vana-Narvas?

Julia Augi uuslavastus “Narva – linn, mille me kaotasime” põhineb dokumentaalsetel materjalidel ja Narva linna legendidel. Lavastus soovib linnale tagasi anda mälu ja endise välimuse, sest sellel, kes ei mäleta oma minevikku, ei saa olla tulevikku.

Lavastuse tehnilised lahendused sündisid "New Technologies and Innovations in Theatre" projekti raames, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit Naabrusinstrumendist. Lavastuse sisu eest vastutab ainuisikuliselt Vaba Lava ning selles kajastatu ei peegelda mingil juhul rahastaja ega Euroopa Liidu seisukohti.

Plakati foto pärineb Virumaa Muuseumi kogudest, foto autor Carl Sarap (RMF 100:1401).

Autor ja lavastaja Julia Aug

Kunstnik Elisa Sinisalu

Helilooja Ardo Ran Varres

Valguskunstnik Ivar Piterskihh

Videokujundus Laura Romanova

Helitehnik Raido Linkmann

Valgustehnik Margus Ruhno

Tõlkija Tiit Alte

Etenduse juht Roberta Vaino

Produtsent Katarina Tomps

Laval

Mirtel Pohla

Kristo Viiding (Eesti Draamateater)

Ott Kartau

Loviise Kapper

Ragnar Uustal