Suurpõgenemine 1944 mälestusmärgi avamine Kesklinna silla juures

Tänavu möödub 80 aastat 1944. aasta hilissuvest ja sügisest, mil sissetungiva Nõukogude armee eest põgenes Eestist umbes 80 000 inimest, kellest paljud ei jõudnud kunagi sihtkohta. Kuna valdav osa põgenejatest lahkus Eestist meritsi, nimetatakse seda lahkumislainet ka paadipõgenemiseks. (www.vabamu.ee)

Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) suurpõgenemise toimkond on aastaid agaralt vabatahtlikult töötanud selle traagilise osaga meie rahva ajaloost, et mitte unustada.
 

SUURPÕGENEMINE 1944 MÄLESTUSSAMMAS

Meie suur, märkimisväärne saavutus on püstitada mälestussammas Pärnu linna, et jagada kõigile, kes Pärnut külastavad või jõe ääres jalutavad, meie suurpõgenemise ajalugu. See mälestusmärk on pühendatud kõigile eestlastele, kes põgenemise tõttu kannatasid. Mälestusmärk on väga tähendusrikas ja väljapaistev. Tuhanded inimesed jätsid Pärnus hüvasti oma lähedastega. See mälestusmärk on pühendatud kõigile eestlastele, olenemata sellest, millisest rannast, abajast või sadamast nad lahkusid.

Mälestusmärgi loomine, valmistamine ja paigaldamine vajab 60 000 eurot.

Koostöös väga vastutuleliku Pärnu linnavalitsusega, kes annetab maa-alad monumendi paigutamiseks, oleme valinud haruldase asukoha Pärnu jõe kaldal, silla kõrval, kust lahkusid tuhanded laevad.

Koos linnavalitsusega oleme valinud tuntud Eesti skulptori Elo Liivi, kelle loomingu võime on haruldane. Skulptuur saab olema sügavalt sümboolne, emotsionaalne ja suure linna ruumiga sobiv.

Nimetame seda “puudutuseks” – jumalagajätmiseks – hetkeks, mil lahkujate sõrmed veel jääjate näppusid puudutavad. Igatsus on sõrmeotstes ja südametes ning see on viimane koosolemis hetk. Peopesas on näha nii väiksemaid kui ka suuremaid laevu.