fbpx

Jalgsituur

ALGUS: oletatav Riia värava asukoht (Nikolai 7 ja 12 vaheline ala)

LÕPP: keskaegse Uus-Pärnu makett (Õhtu 1)

KESTUS: keskmiselt 1,5 h

Jalgsituuri kaart. Punktid 1-15. Märkus: kaart on illustreeriv, st tänavate, hoonestatud alade, linnuse- ja linnamüüri jms reaalne asetus võib tegelikkuses pisut erineda kaardil kujutatust.

Uus-Pärnu (tänane Pärnu vanalinn) Hansa Liidu aegsest elust ei ole kuigi palju materjali säilinud. Ühes mitmest 16. sajandi alguses linna laastanud tulekahjudest hävis täielikult ka rae arhiiv (privileegid, raamatud, muud tähtsad dokumendid). Viimased vanimad hooned hävisid Teises Maailmasõjas. Ainus tänaseni säilinud keskaegne ehitis on Punane torn. Linnaruumis võib siiski teadlik jalutaja nii mõneski kohas leida keskaegsete linnamüüri elementide markeeringuid pinnasel. Tänavavõrgustik Pärnu vanalinnas ja paljude tänavate nimedki pärinevad samuti just hansaajast. Lisaks eelmainitule, võimaldab ka käesolev tuurimaterjal end hansaaegsesse linnapilti kujutada.

Jalgsituuri marsuut kulgeb peamiselt linna- ja linnusemüüri sisse jäänud aladel (vt kaart punktid 1-15), rattatuur viib tuuritajaid ka Uus-Pärnu linnamüürist väljas asunud eeslinna ja Vana-Pärnusse (täna sama nime kandev Pärnu linnaosa), vt kaart punktid 16-20.

Eesti keskaeg algas ristisõdijate poolt maa vallutamistega 13. sajandi alguses. Tekkisid ristisõdijate riigid: Liivimaa ordu (Saksa Ordu Liivimaa haru), Saare-Lääne ja Tartu piiskopkonnad ning 1346. aastani kuulus Põhja-Eesti Taanile.

Pärnu jõe vasakkaldal asunud Uus-Pärnu ja Pärnu jõe suudme paremkaldal paiknenud Vana-Pärnu olid keskajal kaks iseseisvat linna. Uus-Pärnu jäi Liivimaa orduriigi territooriumile, Vana-Pärnu aga Saare-Lääne piiskopkonna valdusalale.

Esimsena asutati Vana-Pärnu (tollal nimi Perona), hiljemalt 1251. aastal Saare-Lääne piiskopkonna pealinnana. 1263. aasta veebruarikuus ründasid ja hävitasid leedulased Vana-Pärnu. Peavarjuta jäänud linnaelanikud asusid elama vastaskaldale. Saksa Ordu ehitas sinna nende kaitseks ordulinnuse, mille ette uued asukad elama olid asunud.

Ülestõumispühal 5. aprillil 1265 anti Uus-Pärnule (tollal nimi siit alanud suure Pihkvani viinud veetee järgi Embecke (Emajõgi), kuid elanikele see nimi ei meeldinud ja uut linna hakati siiski Uus-Pärnuks kutsuma) esimesed privileegid, mille alusel märgiti ära linnaterritoorium jõe ja mere vahel kuni Reiu jõe suudmeni. Samuti anti linnale kauplemis- ning kalastamisõigus jõel ja meres ning määrati kolmandik komtuuri kohtupidamisest laekuvatest tuludest linna kindlustamiseks ja arendamiseks. Piiskopilinnades selliseid privileege ei jagatud.

Ülestõumispühal 5. aprillil 1265 anti Uus-Pärnule (tollal nimi siit alanud suure Pihkvani viinud veetee järgi Embecke (Emajõgi), kuid elanikele see nimi ei meeldinud ja uut linna hakati siiski Uus-Pärnuks kutsuma) esimesed privileegid, mille alusel märgiti ära linnaterritoorium jõe ja mere vahel kuni Reiu jõe suudmeni. Samuti anti linnale kauplemis- ning kalastamisõigus jõel ja meres ning määrati kolmandik komtuuri kohtupidamisest laekuvatest tuludest linna kindlustamiseks ja arendamiseks. Piiskopilinnades selliseid privileege ei jagatud.

1282. aastal loodud Hansa Liitu kuulus vaid Uus-Pärnu. Hansa Liitu kuulus tollane Uus-Pärnu maahärra (keskvõimust peaaegu sõltumatu piirkonna valitseja, Uus-Pärnu alal olid maahärradeks Liivimaa ordumeistrid) tervikuna. Uus-Pärnu kui Liivimaa ordu tolleaegne ainus meresadam kuulus liitu tõenäoliselt selle asutamisest alates. Uus-Pärnule hansalinnaõiguste taotlemine sai teoks suure tõenäosusega just ordu huvides ja tema toetusel.

Keskaeg meie aladel lõpeb 1558. aastal alanud sõdadeperioodiga, samasse perioodi jääb ka Hansa Liidu allakäik.

Tuuri pealkiri “Linnaõhk teeb vabaks” tuleneb hansaaegsest reeglist, mille alusel end linnas kodanikuna vähemalt 1 aasta ja 1 päeva mõisniku eest varjanud talupojal oli õigus saada vabaks ning isandal ei olnud enam õigust teda tagasi nõuda. Sellest kujunes välja vanasõna “Linnaõhk teeb vabaks.” Linnad ei tahtnudki alati talupoegi välja anda, sest linnas oli lihtsamate tööde jaoks inimesi vaja. Maalt linna tulevad inimesed suurendasid linnarahvastikku.

Ei ole teada, millistel konkreetsetel tingimustel Uus-Pärnus uusi linnakodanikke vastu võeti. Uus-Pärnus käibel olnud Riia õiguse alusel sai kodanikuks igaüks, kes maksis 12 ööri kodanikuraha. 16. sajandiks oli summa tõusnud poolele margale. Iga-aastaste kodanike kohustuste, eeskätt finantsiliste, kohta puudub teave (niisama kodanikuraha vms võimaliku kogumise kohta sellel perioodil). On teada, et raad soosis sakslaste sisserännet, kuna aga viimased ei suutnud täita kõiki ameteid ja Uus-Pärnu vajas pidevat inimeste juurdevoolu, siis isegi kui ordu ja mõisnikud soovisid takistada rännet külast linna, pidi linn võitlema oma eluõiguste eest. Hansaaja lõpus, kui hakkasid välja kujunema sunnismaisus ja pärisorjus, oli talupoegade linna ümberasumine järjest raskem- mõisnikud nõudsid nende tingimusteta väljaandmist. Liivimaa linnad ei nõustunud sellega. 1543. aastal viidi Riia õigussesse sisse muudatus, mille alusel 1 aasta linnaselamise reeglit pikendati 2 aastani. Mõisnikud nõudsid koguni 30-aastast tähtaega. Viimane oli aga linnade seisukohast lähtudes absurdne, ka Uus-Pärnus keelduti seda tunnistamast.

On teada ühe eestlasest müürsepa Andreas Blocki juhtum. Ta oli Uus-Pärnus pikalt elanud, omas kinnisvara. Tema isand Pornuse (Viljandi kandi mõis) mõisahärra Johann Slippenbecke ei olnud aga tema linna siirdumisega rahul ja nõustus alles üle 15 aasta hiljem Blocki vaba linnakodaniku staatusega, kui mees end lõpuks ise mõisahärra käest vabaks oli ostnud. Tuuri läbides on meil võimalik ette kujutada, mil viisil linna pagenud talupoeg ühe või teise tuuriobjektiga kokku puutus, millises hansaaegses Uus-Pärnu linnajaos ta elada võis, milline oli tema eluase, kuidas ta endale elatist teenida võis, mida ta sõi-jõi või milliseid rõivaid ta kandis…

Tuuritaja saab aimu, milline oli hansaaegne elu Uus-Pärnus ja selle eeslinnas, millised olid suhted Uus-Pärnu ja Vana-Pärnu vahel või mis roll oli kanda ordukomtuuril.

LOE JALGSITUURI KOHTA TÄPSEMALT SIIT