fbpx

Facebooki mängu "VÕIDA 5-ÖINE PUHKUS PÄRNUMAAL! " võitja reis Pärnus

Veebruari alguses korraldasime meie Facebooki lehel iga aastase sotsiaalmeedia mängu, kus auhinnaks on mitu ööd Pärnus. 

Sellel aastal oli auhinnaks 5 ööd majutust Pärnus lisaks valik erinevaid tegevusi.

Majutuse panid välja:

Tegevusi pakkusid:

Mängus osales üle 2000 inimese ning võitjaks osutus Kadri, kes külastas Pärnut juuli alguses. Uurisime Kadrilt, et kuidas reis läks:

Puhkuse võtsime ette juuli esimesel nädalal, mil ilmad olid veel tegelikult üpris jahedad ja vihmased. Esimesse sihtkohta Kihnu jõudes ootas meid ees selge taevas ja imetore Kuraga Kodumajutuse perenaine, kes jutustaski, et kui mujal Eestis on ilmad kehvad, siis Kihnus mitte. Kihnu on tõeline paradiisike, kulged rattaga mere ääres, metsade vahel, naudid päikeseloojanguid (mis on Kihnus midagi rohkemat kui lihtsalt sõnatuksvõtvad) ja ükskõik kui juustuselt see ka ei kõla, aga päriselt saad korraks kõigist muredest ja kohustustest pea tühjaks. Saarerahvas on nii tore, et seal olles tekkis tunne nagu oleks maal vanaema juures!

Edasi suundusime tagasi mandrile, kus kogu päeva veetsime Estonia Medical Spaas. See oli super ajastus, sest ilm õues oli ikka tohutult sügisene, seega sõbrannaga mullivannis ja saunades jutustada tundus lausa hädavajalik. Kehvade ilmade pärast jäid meil mõned tegevused ka sootuks tegemata ja kohad külastamata, sest vihmasajud ja külm tuul ei tahtnud kuidagi kusagile kaduda. Küll aga külastasime väga hubaseid kohvikuid ja väikseid nurgataguseid poekesi, mis oma interjööri ja eriti sooja teenindusega alatiseks meelde jäävad. Samuti jõudsime hilisõhtul randa, kus lihtsalt imetlesime merd ja taevast, mis oli tollel õhtul kohe eriti roosa.

Järgmine peatuspaik Maria Talu Kõpus on maalapse paradiis. Ausalt ka ja kuna minu südame panevad loomad eriti kiiresti tuksuma, siis seal olin ma tõesti südamest õnnelik. Kohale jõudes tuli kohe pererahva kass paitusi küsima ja noh ärme hakka hobustest, kitsedest ja lammastest üldse rääkima, sest nende aedade ääres me lihtsalt tardunult seisime ja jälgisime loomade tegevust. Mõnele inimesele on tõesti õnneks nii vähe vaja!

Riisa Rantšo külastuse lükkasime augusti lõppu, sest tugevad vihmahood ei lõppenud. Seal oli meil planeeritud ka kanuumatk, siis tundus nii kõigile mõistlikum. Kuigi ekstreemsused on lahedad, ei tasu haigeksjäämisega riskida, eriti veel kuna järgmisel nädalal tuli kohe tööasjadega jätkata, mis mõneks ajaks olid tõesti pausile pandud!

Meie täname, nautisime iga hetke maksimaalselt, käsi ei haaranud isegi telefoni järgi nii tihti kui muidu, sest lihtsalt ei raatsinud seda aega seal sellele kulutada.

Pilte reisist: