Andaluusia romanss, hispaania muusika tšellole ja klaverile

Kallid sõbrad!

Kutsume teid tšellokontserdile „Andaluusia romanss", mis toimub 2023. aasta mais neljas Eesti linnas: Tallinnas, Pärnus ja Tartus.

Kontserdil esitavad Hispaania heliloojate teoseid Läti tšellovirtuoos Kirill Varjas ja pianist Tatjana Tšigorskaja.
Kirill Varjas on tšellist, kes on aktiivselt taaselustanud ja arendanud vanakooli esituskunsti viimased kümme aastat.

Tatjana Tšigorskaja on Läti pianist, kontsertmeister, pedagoog, arranžeerija, loengute ja muusikakursuste autor lastele.

„Andaluusia romansi" kontserdikava sisaldab teoseid tuntud Hispaania heliloojatelt: I. Albeniz, De Falla, E. Granados, P. de Sarasate ja G. Cassado.

Kirill Varjas- tšellist jutustab

Muusikas leidub erinevaid kontseptsioone, kuidas esitaja teoses oma ideid väljendab.
Näiteks jazzmuusikud muudavad autori teksti, et väljendada oma emotsioone.
Siiski arvan, et tõeline improvisatsioon ei ole mitte niivõrd kompositsiooni teksti muutmine, vaid oma maailmapildi loomine selle teose kaudu helivärvides ja ajas.
Loomingulise esituse protsessis tulevad esile uued tegurid - inspiratsioon ja entusiasm, mis sünnivad hetkega.
Võib öelda, et esitaja on samal ajal ka improvisaator: ta ei mängi kunagi teost samamoodi.

 

Kirill Varjas
tšello

1998. aastal lõpetas P. I. Tšaikovski nimelise Moskva Riikliku Konservatooriumi õpetaja A. Knjazevi klassis.
1984. aastal võitis Moskvas toimunud noorte tšellistide piirkondliku konkursi.
1989. aastal oli Moskva noorte tšellistide konkursi laureaat.
1998. aastal sai temast Šeremetjevi ansambli (klaverikvartett) liige, nii osaleja kui ka liider.
2001. aastal võitis Šeremetjevi ansambli koosseisus Austrias rahvusvahelise J. Brahmsi konkursil diplomi.
2002. aastal salvestas Šeremetjevi ansambli koosseisus plaadi Ameerika helilooja John Mitchelli loominguga.
2005. aastal ilmus Šeremetjevi ansambli uus plaat, millel kõlasid R. Schumanni ja J. Brahmsi klaverikvartetid.
Aastatel 2003–2018 töötas Vene Rahvusorkestri koosseisus M. Pletnevi juhatusel.
Alates 2012. aastast on ta aktiivselt tegelenud nn vana lavastuskooli taastamise ja edasiarendamisega. Selle koolkonna esindajad olid Liszt, Paganini, Kontski, Chopin, Cortot, Rahmaninov, Kreisler, Pjatigorski, Šafran ja paljud teised suured muusikud. Üks viimaseid selle koolkonna esindajaid on Martha Argerich kui interpreet, kes on kõige paremini säilitanud tehnoloogilisi ja muusikalisi võtteid.
Alates 2012. aastast on õpetanud Tšellokoolis.
Alates 2018. aastast on esinenud solistina. Tal on nii soolo- kui ka kammerkontsertidel esinemise kogemus Saksamaal, Šveitsis, Austrias, Itaalias, Inglismaal, Singapuris, Ukrainas ja Venemaal.
Alates 2022. aastast elab Lätis.

Tatjana Tšigorskaja
klaver

Pianist, saatja, õpetaja, arranžeerija, loengute ja kursuste autor lastele.
Lõpetas 2008. aastal kiitusega Valgevene Riikliku Muusikaakadeemia, riiklike ja rahvusvaheliste konkursside laureaat.
Alates 2011. aastast elab Riias, kus korraldab aktiivset kontsert- ja haridustegevust.
2001 Rahvusvaheline konkurss „Muusika" - Minsk, Valgevene – laureaat (II koht)
2003 Riiklik konkurss „Mängib orkestriga" - Minsk, Valgevene - laureaat (II koht)
2006 Šostakovitši I kontserdi ettekanne orkestriga
2008 Kammeransamblite konkursi „Orpheus" - Grodno, Valgevene - laureaat (III koht)
2013 Konkurss „XXI sajandi kunst" 11.-22. juuni - Mänttä ja Lempaala (Soome), Stockholm (Rootsi) Nominatsioonis „Saatja" - I koht
2014 16. rahvusvaheline konkurss "EUTERPE"
Nominatsioonis „Kammeransambel" - I koht
2015 25. rahvusvaheline muusikakonkurss Citta di Barletta, nominatsioonis „Kammeransambel" - I koht

Kontserdi kava

Isaac Albéniz (1903 – 1978)
Isaac Manuel Francisco Albéniz y Pascual
"Tango"
"Cordoba"

Manuel de Falla (1876 – 1946)
Manuel María de los Dolores Falla y Matheu
"Hispaania tants"
"Aasia polo"

Enrique Granados (1868 – 1916)
Pantaleón Enrique Joaquín Granados Campiña
"Hispaania tants"
"Madrigal"

Pablo de Sarasate (1844 – 1908)
Pablo Martín Melitón de Sarasate y Navascués
"Andaluusia romantika"
"Playera"

Gaspar Cassadó (1897 – 1966)
Gaspar Cassadó i Moreu
"Requiebro"
"Bouabdili itk"

Pablo Casals (1878 – 1973)
Pau Carles Salvador Casals i Defilló
"Linnu laul"